Rubriigiarhiiv: roheline

Kliimasoojenemisest…

Valmistun siin oma lugejatega kohtumiseks (täna kell 14-16, roheraamatu tutvustamine Tartu Lutsu raamatukogu kohvikus) ja loen…

lugege ka:

http://www.motherjones.com/news/feature/2008/11/the-most-important-number-on-earth.html
http://www.guardian.co.uk/environment/2008/nov/19/global-climate-change-policy-obama
http://www.guardian.co.uk/commentisfree/2008/nov/25/climate-change-carbon-emissions

http://www.motherjones.com/news/feature/2008/11/can-we-save-the-planet.html

Üks raamatusoovitus, insuliinilehma taustal

Soovitan kõigile seda raamatut, Margaret Atwoodi “Orüks ja Ruik”.

Atwood on üks mu lemmikkirjanikke. Ja see raamat on kraapivalt kõigest sellest, mis meiega juhtuda võib (samalaadne hoiatusulme on tema sugudevahelistest suhetest rääkiv “Teenijanna lugu”, mida ka soovitan). Aga “Orüks ja Ruik” räägib sellest, kuidas maailm jõuab geneetilise katastroofini, kusjuures täiesti loogiline raamat. Justin vahel tuleb tagasi oma geenitehnoloogia konverentsidelt ja jagab minuga seda, kuidas ta näeb, mismoodi kogu meditsiin ja biotech on allutatud rahale. On ju täiesti loogiline (näited Atwoodi romaanist), et kanakintsude tootmiseks luuakse sadadest kintsudest koosnevad ilma peata kobarkanad, või et toidulisanditega levitatakse laiali viirus, mille hävitamiseks tuleb osta kalli raha eest uus rohi.

Ja lõpulehekülg on nii hea. Kas see annab lootuse või võtab lootuse, mis edasi saab, otsustagu lugeja. Minu lemmiklõpud on sellised.

Märksõnu reisilt ookeani äärde

Uni on peal, aga tahaks ikkagi veidi kirjutada. Las ma lihtsalt panen siia midagi lühidalt kirja, enne kui uued elamused peale kuhjuvad…

– Autoga rikaste ja ilusate randa ehk Long Islandi kaguosasse ehk Hamptonisse. On neljapäeva hommik ja istume juba nädalavahetuse ummikus! Liigume aeglaselt. Meist sõidavad üle rikkurite helikopterid. Kuue istmega autos on eraldi ekraanid DVD-de mängimiseks, puldid nende juhtimiseks,  igal istmel oma õhukonditsioneer ja valgustus, klaasid on tumedad ja salongis on jahe, kuigi õues on palav. Oleks ju võinud siiasamma viie minuti kaugusele kodurada sõita, aga meil ei ole ookean, meil on laht. Ja korralikult suvitama tuleb ikka ookeani äärde minna. Loe edasi Märksõnu reisilt ookeani äärde

Need, kes armastavad maakera

Mul jäi eelmisest kirjutamiskorrast õhku see mõte, et kuidas saab olla ühekorraga keskkonnahoidja ja rännupisikuga. Sa ju tead oma peas, et igasugune lendamine ja sõitmine kulutab ressursse… Aga ikkagi sa tahaksid sinna kaugemale pääseda ja veel kogeda, veel näha…

See pole ju ainult minul nii. Võin oma sõpruskonnas ridamisi neid inimesi üles lugeda. Tuttav ökopere, muidu täitsa ökod, aga rahutus on hinges ja reisimata ei saa. Rääkimata tudengitest, kel raha polegi, aga ikkagi kuidagi selle võimaluse leiavad, et lennata ja rännata. Plastist loobuda on ju nii lihtne, aga Indiast, Hispaaniast, Itaaliast või Kreekast loobuda ei saa… Loe edasi Need, kes armastavad maakera

Barcelona vesi

Mulle tuli meelde, et tahtsin veeprobleemist kirjutada – ka Eesti Päevaleht on kirjutanud sellest, kuidas Barcelona linn on veehädas ja suur joogiveesaadetis saabus hädasolijaid aitama.

Ja mulle kirjutas juba enne meie minekut üks tore eestlane Inglismaalt, tsiteerin teda siin nüüd päris pikalt:

“Me jõudsime just tagasi nädalaselt puhkuselt Barcelonast. Kuna paistab, et teie pere on sinna peatselt minemas, siis ehk tasub kohapeal tähelepanu pöörata sellele, mis kriis toimub selles linnas hetkel joogiveega. Seda napib. Kraanivesi maitseb kohutav – isegi hambaid on raske pesta. Kehvemates restoranides ei tasu tellida teed, sest see on kraaniveest keedetud, jälk ja soolane. Ajalehed on täis
artikleid, mis otsivad veekriisile lahendust – muuta tarbimisharjumusi (nt olevat nüüd karistatav oma eramajade basseine joogiveega täis pumbata) või kiiresti linna vett juurde juhtima hakata (nagu alati,
karmide investeeringute abil ja teiste piirkondade arvelt). Loe edasi Barcelona vesi

“Teeme ära”, aga mis teha lastega?

Nagu me kõik teame, eksole, tuleb sel laupäeval üle-Eestiline koristusaktsioon – praegu on mu teada juba hilja nimesid kirja panna, aga mitteformaalselt saab ühineda ikka. Ka meie autos paistab jäävat vaba ruumi, nii et kes meid tunnevad Tartus, helistage või meilige!

Tükk aega olen aga mõelnud ühel teemal, arutanud seda ka paari tuttava lapsevanemaga ja me lihtsalt ei tea. (Panen kohe meili ka teemeära-organiseerijatele, kuigi ilmselt ka neil pole õiget vastust.)

Nimelt, kas tasuks võtta lapsi kaasa? Las ma seekord mõtlen variantides, visioonides: Loe edasi “Teeme ära”, aga mis teha lastega?

Veeprobleemid ehk film täna õhtul

…ETV-s 22.30

Veest, inimestest ja kollastest kanistritest (Über Wasser. Menchen und gelbe kanister, Austria/Luksemburgi 2007)
Austria kineasti Udo Maureri dokumentaalfilm on siiras ja mõtlemapanev lugu veest, nii enesestmõistetavast ning ometi asendamatust elemendist kolmes maailma erinevas paigas: Bangladeshi Brahmaputra jõe deltas, kus inimestel jääb vee pealetungi ees üha kitsamaks; Aralski linnas Araali mere ääres, kus laevavrakkide vahel jalutavad nüüd kaamelid; Nairobi suurimas slummis Kiberas, kus puhas vesi maksab hingehinda. Sel teekonnal avaneb jahmatav pilt inimeste igapäevasest eluvõitlusest – hoolimata veest, veega ja ilma veeta. Film on eetris ETV keskkonnakuu raames.

Kas sina reisiksid, kui sul oleks rahaliselt võimalik?

See painab mind. Veel saaks asja ära jätta. Ma ei ole selle Egiptuse-reisi eest veel midagi maksnud ja olen ainult inimesed üles ärgitanud (sõbra Kati oma lapsega, lapsehoidja Kati, tütre Marta, kes nüüd aina punaste kalade seas ringi ujumisest räägib).

Ja mul on… ühest küljest hirm ja kurbus, mis tuleb Justinilt. Ta ei ütle seda (eriti) välja, aga ma näen, et ta kardab meie pärast. Mitte et tema hirmud üleüldse eriti ratsionaalsed oleksid, talle ei meeldi lendamine ja kindlasti ei usalda ta Lähis-Ida ja selle naabrust… Lennukid võivad alla kukkuda ja enesetaputerrorist võib end otse meie rannal end õhata ja lapsed võidakse ära röövida või võivad nad ära uppuda jne. Kust need hirmud? Vahel ma tunnetan selle ära, et minu mees, minu kõige lähedasem inimene, on kasvanud üles sellel teisel kaugel maal, kus teleuudised sisemist paanikat tekitavad ja kus kõik kõike kardavad.

Justini vanematele pole ma reisiplaanist veel rääkinud. Tähendab, sai detsembris mainitud, et vist vaatame Kanaari saarte viimase hetke pakkumisi, juba see tekitas neis silmade pööritust: “See on ju Aafrika?!” Ilmselt saaks nad tõsise paranoiahoo, kui ma mainiksin Egiptust… Loe edasi Kas sina reisiksid, kui sul oleks rahaliselt võimalik?

Prügilate lähedal elamine ja terviseriskid

Täna hommikul sain telefonikõne abipalvega – aidake leida teaduslikke põhjendusi, mida valla n kaaskodanikele näidata – miks ei ole hea mõte meie küla külje alla suure Lõuna-Eesti regionaalprügila ehitamine? Prügifirma olla küla arvamusliidrid juba oma raha eest välismaale sõidutanud ja näidanud seal superluks ja turvalisi prügilaid, nii et nemad on vist juba nõus poolt hääletama. Aga kas ikka on turvaline? Kas ikka on hea mõte? Kas nad teavad kõike?

Ma siis saatsin pärast telefonikõne vastuseks sellise meili. Loe edasi Prügilate lähedal elamine ja terviseriskid

Prügi sorteerimisest ja raadiojutt

Muide, enne helistas vana tuttav Arp Müller ja ütles, et on kaks ööd mu roheraamatu seltsis veetnud ja tahab minuga sel teemal rääkida – täna veidi pärast kella 14 KUKU raadios.

Tahtsin kiirelt kirjutada prügi sorteerimise kohta. Ma tegelikult imestan, et see jäätmesorteerimise kohustuslikkus Eestis nii suure shokina tuli. Mina asusin eelmise aasta veebruaris siia kolides kohe sorteerima ja tegin seda täpselt samadel alustel, nagu nüüd seadus sätestab. Ja mille üle rahvas nuriseb. Mina tegelikult nurisen ka siinseal, aga sorteerimata jätta ei suudaks, sest see on juba käe sees. See on midagi sellist, nagu… ei suudaks lahtise püksilukuga mööda ilma kõndida. Kuigi toimiks ju küll.

Biojäätmed – aiamaale kompostihunnikusse. (Ma pakkusin ka oma õele, et ta võib neid siia tuua, sest neil pole ikka veel seda biojäätmete kasti.) Sealt edasi järgmisel aastal oma aeda vaarikaid ja õunapuid-ploomipuid väetama. Loe edasi Prügi sorteerimisest ja raadiojutt

Lendamisest taas…

Ajavahega harjumine… teine ja kolmas päev on mul alati kõige keerulisemad. Esimesel päeval oled veel lendamisest ja magamata ööst nii läbi, et magad mis iganes ajal…

Lend läks muidu hästi, lapsed kisasid vähe. Vaat kui vähe rahuloluks vaja 😉

Lendamisest. Ma olen siin mõelnud selle üle, et kas nende “viimase minuti reisidega” kaasaminek on suur öko-patt või mitte.

Esimene vastus oleks: on jah patt, lendamine ju.

Teisalt: need tšartelennud lendavad pooltühjalt nagunii Tallinna ja Egiptimaa vahet, osta sa sinna poolmuidu pilet ja mine kaasa, või mitte.

Kolmandast küljest: kui sa ei osta seda piletit ega lenda kaasa, siis on lennud tühjemad ning on suurem tõenäosus, et neid järgmiseks hooajaks vähem tellitakse. Seega mõju keskkonnale on, kaudne. Loe edasi Lendamisest taas…

Roheliseks kasvajaid

Sirvisin netti ja leidsin mõnusa roheraamatu arvustuse, Ekspressis. Varem on ilmunud arvustus “Mahedates Sõnumites”… Aga selle raamatuga on üks fenomen veel. Ma olen saanud umbes nii kolmkümmend kirja oma meilikasti… mida on ju päris palju… Mõni on lühem: kes lihtsalt tänab, kes juhib mingisugusele teemale tähelepanu (neid kirju panin üles Orkuti kommuunis). Mõni aga kirjutab pikalt sellest, miks see raamat talle meeldis ja NB mismoodi ta ise oma elu on viimasel ajal keskkonnateadlikumaks teinud.

Palusin pikemaks tsiteerimiseks luba Marialt, see on tema kiri: Loe edasi Roheliseks kasvajaid

Ohtlikest jäätmetest ka

Ja veel üks katkend mu roheraamatust.


Vastab keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juht Peeter Eek.

Miks on elanikkonnalt vastuvõetaval ohtlike jäätmete hulgal kaalupiirang (enamikus kohtades 20 kg inimese kohta)? Kas poleks parem, kui inimene, kel on ohtlikke jäätmeid ja tuleb neid üle andma, võiks seda teha piiramatus koguses?

Seadustest mingit piirangut ei tulene – kohustus olmes tekkinud ohtlike jäätmete kogumiseks on kohalikel omavalitsustel, üldjuhul saab inimene jäätmeid kogumispaika tuua tasuta. Piirang on seega kohaliku omavalitsuse seatud. Loe edasi Ohtlikest jäätmetest ka

Rohelise kilekoti teenusest täpsemalt

Katkend mu roheraamatust. Ja ma soovitan kõigil helistada ja seda teenust nõuda, sest see tundub kõige loogilisem ja mugavam variant mu meelest! Parem kui pakendikonteinerite otsimine mööda linna ja siis oma pakendite ükshaaval sinna sisse toppimine.

Rohelise kilekoti teenusest saab lugeda ka siit http://www.ragnsells.ee/index.php?page=111&
Ja enda soovi avaldamiseks tuleb helistada 15155.
Küsimustele vastab Tuuli Keerberg, ASi Ragn-Sells müügijuht.

Kuuldavasti peab rohelise kilekoti teenuse jaoks olema nn tiheasustus. Kui tihe?
Linnade eramajade rajoonid (nagu Nõmme Tallinnas, Tähtvere Tartus) on rohelise kilekoti teenuse jaoks väga sobivad, samuti väiksemad linnad ja asulad (Keila, Saue, Elva).

Loe edasi Rohelise kilekoti teenusest täpsemalt

Prügist. Vastab Siret Kivilo, Eesti Taaskasutusorganisatsiooni arendusjuht

Katkend mu roheraamatust.

Kas vastab tõele, et taaskasutusprügi konteinereid liigutatakse ühest kohast teise, nii et Eesti linnades käib maastikumäng „leia konteiner”?
Oleme konteinerid ümber tõstnud nendest kohtadest, kus inimesed on neid kasutanud prügikastina. Uutest pakendikonteinerite asukohtadest oleme elanikke teavitanud omavalitsuse kodulehe ja valla või linna ajalehe kaudu. Üldiselt oleme veendunud, et pakendikonteineri asukoht peab olema stabiilne, harjumuspärane ja muutumatu. Liigume selles suunas.

Kas segapakendikonteinerisse pandud plastkarbid lähevad ümbertöötlemisele?
Kui plast on juba kokku kogutud, läheb see kindlasti töötlemisele. Valdav osa Eestis kogutud puhtast plastist purustatakse ja saadud helvesmaterjal müüakse välismaale. Osa materjali kasutatakse kohapeal pakenditootjate poolt. Loe edasi Prügist. Vastab Siret Kivilo, Eesti Taaskasutusorganisatsiooni arendusjuht

Mida teha pakenditega

..katkend mu roheraamatust.

www.taaratark.ee Keskkonnaministeeriumi korraldatud lehekülg, kus lingi “Mida teha pakenditega” all on antud ülevaade sellest, mis pakendid sobivad millisesse kogumiskonteinerisse ning millised asjad sinna ei sobi.

www.eestipandipakend.ee Lingi “tarbijale” all on antud üle Eesti kõigi poodide nimekiri, kus asuvad taaraautomaadid pandipakendi märgiga pudelite ja purkide tagastamiseks. Ka on siin kirjas täpsemalt, millised on nõuded tagastatavale taarale.

www.eto.ee/ ja www.rohelinepunkt.ee Eesti Taaskasutusorganisatsioon. Lingi all “Avalik Kogumisvõrk” on kirjas kogumiskohad: sinna saab viia kõiki neid pakendeid, millel pole pandipakendi märki. Neil on mitut sorti konteinereid: paber-papp, klaas-metall-plast ning ainult klaaspakendid.

Lisaks on infot kohalike maavalitsuste kodulehtedel (nagu www.tallinn.ee, www.tartu.ee jt): kus asuvad kohalikud jäätmejaamad ja ohtlike jäätmete kogumiskohad.