Ikka veel laulupeost kantud rahvusromantilisel lainel olen ma mõelnud sellele, et millised rahvariided siis ikkagi en dale muretseda…

1) Nii, siin on Halliste riided.
Nende suur pluss on see, et Justin tahakski endale just mulgi kuube, see tundub talle Eesti meeste rahvariietest (niipalju, kui ta neid näiteks laulupeol piidles) kõige sobilikum. “Ma ei kujuta end hästi ette neid meesbaleriinide stiilis kitsaid põlvpükse kandmas!”
Hallistega on mul ka tugev äratundmisrõõm. Olen sündinud ja kasvanud sealkandis ja olen hilisteismeaaes ise endale need riided tikkinud, pilutanud, põiminud (aga need põlesid ära). Nüüd tuleks uued riided teha muidugi naise omad: tumeda seelikuga ja tanuga, mitte punase seeliku ja peapaelaga.
Mis on miinus? Näiteks see, et ma ei ole ju tegelikult Halliste juurtega, mu ema-isa lihtsalt kolisid sinna. Ja teiseks, mul on ka meeles, et see hõlmikseelik ei olnud astudes kõige mugavam, kippus jalgade juurde volti ennast koguma.
Aga kust on siis mu esivanemad pärit? Read More »

Setomaal aidas pole elektrit sees ja me ei tahakski seda sinna vedada… Suvel on ju valged ööd kuni poole juulini, lisaks võiks seal õhtuid valgustada gaasipõleti.

Mõtlen just, et kust sellist otsima hakata. USA-s nägin rohelises telekanalis ka sellist uudistoodet nagu vändaga lamp (väntad oma muskli jõul patarei täis ja siis lamp töötab), see oleks ka iseenesest tore .

Omaette küsimus, kas selline gaasilamp oleks suur tulekahjurisk…?

Oijah, sõnad on hetkel veidi kinni.

Eile oli üks õnnelik päev aiatöödel. Ja mul läks uni täna täiskuuvalguse pärast ära kella kolme paiku öösel… Siis sai täiskuust varahommikuvalgus ja linnud hakkasid kisama… Niisugune mõnusalt zombi on nüüd olla.

Eile öösel vaatasin filmi Setomaast, “Taarka”.

Ma olen ikka mõelnud, et peaksin kirjutama Setomaast, aga ikka tundub kuidagi vara. Me pole ju seal õieti veel olnudki. Toimus lihtsalt mingisugune äratundmine – mulle on alati meeldinud ikoonid ja õigeusu kirik, Justinile meeldis mets meie majakese ümber, meile mõlemale meeldis selle maja aura (meil on seal muide üks metsik tiine kass ka elamas aida all, kassid elavat ainult hea energiaga kohtades … Ja oleme kergelt erutuses ootamas, mismoodi see külaelusse sisse elamine tegelikult välja kukub.

Nii et praegu ma sellest kõigest veel ei kirjuta pikemalt.

Eile filmi vaadates tuvastasin aga ühe asja, millele ma polnud varem mõelnudki. Mida enam setokeelset filmi vataasin, seda enam aktiveerusid mõned pildid lapsepõlvest, ja lausa justkui kusagilt kaugelt mingid audiolõigud. Read More »