Elust kirju: Epp Petrone ajaveeb

Archive for the ‘tervis’ Category

Ja tänaseks üks väike raamatust välja jäänud katkend sel suurel-raskel teemal, millega USA maadleb…

“Järgmiseks lugu Elizabethist ja ta abikaasast Stevenist. Alguses olid nad tavaline keskklassi perest, kes unistas lastest: ostis pangalaenuga maja, dekoreeris kõik, ehitas valmis lastetoa, jäigi lapseootele ja sai rõõmusõnumi, et tulemas on kaksikud. Tervisekindlustusega oli ka kõik korras, mehe töökoha kaudu oli nende kindlustajaks respektaabel firma. Ühesõnaga, American Dream.

Aga kaksikud sündisid enneaegselt. Kindlustusfirma tõesti maksis laste neljakuulised haiglakulud. Kodus aga selgus, et ühel lastest on – ilmselt hapnikuvaegusest põhjustatult – raske tervisehäda nimega tserebraalparalüüs ja ilma tõhusa füüsilise teraapiata ei hakka poiss mitte kunagi kõndima.

Selgus, et kindlustuslepingusse on peenes kirjas pandud midagi 60 päeva ja füüsilise teraapia kohta. Firma väitis, et see tähendab, et nad garanteerivad terve kindlustatu eluaja kohta 60 päeva teraapiat, pärast protsessimist võttis firma omaks, et see on siiski 60 päeva aastas (ülejäänud tuhanded teraapiadollarid pidi pere ise maksma), aga järgmisel aastal väideti, et see tähendab hoopis 60 järjestikkust päeva aastas (aga füüsilist teraapiat ei tehta mitte kunagi järjestikku päevadel, vaid regulaarsete ajavahemike tagant). Vanemate rahakottide toetusel ja heategevusüritusi korraldades sai füüsilist teraapiat siiski edasi tehtud ja väike poiss hakkaski roomama! Edasiseks arenguks oli vaja uusi ravivõtteid, aga siis hakkas kindlustusfirma uutmoodi protsessima: tegelikult käib lepingupunkt liikumise rehabiliteerimise ehk taastamise kohta, aga kui laps pole varem mitte kunagi käinud, siis ei saa seda taastada. Read the rest of this entry »

Kas sünnitada kodus või haiglas?

Kui ma oma elus veel sünnitaksin (ei tea ju), siis ma ilmselt sünnitaks kodus. Või äkki on selleks ajaks olemas juba looduslähedased sünnituskeskused, mis kombineeriksid kodust soojust ja meditsiinitarkust.

Mina ei tahaks neid kumbagi välistada, ja ma olen nüüd 24 tundi mõelnud-tunnetanud meie sünnituse kogemust. Aru saanud, et ma püüdsin algusest peale neid kahte poolt kombineerida ning minu kogemus, mis välja tuli, oligi KODUSSÜNNITUSE JA HAIGLA KOMBINATSIOON.

Aga mis siis täpselt üleeile ja eile kulges… Read the rest of this entry »

Ma olen tegelikult praegu kolmeks päevaks Lusika tervisetalus, 22 kilomeetrit Viljandist Mustla poole. Olin paastumispäevade eest kunagi ette maksnud, aga siis juhtus vanaisa surm ja ma tühistasin oma päevad… Siis arutasin siinse perenaisega, mis teha, kas vahepeal lapseootele jäämine on paastu takistajaks. Otsisin ka ise netist infot ja jõudsime koos järeldusele, et ma ikkagi teen paastu, aga mitte vee/tee oma. Olen idusalati peal. Kui tagasi koju lähen, siis jätkan taimetoiduga, sest minu kindel usk on, et see teeb mind aašramisse mineku ajaks puhtamaks seesmiselt, nii et kõik seal veedetud hetked oleksin võimalikult vastuvõtlik sealsetele energiatele.

Pealegi lasin just oma hemoglobiini kontrollida, see oli 125 ehk superluks. Mäletavasti eelmisel suvel oli mul hemoglobiin madal ja pärast seda hakkasin liha sööma. Read the rest of this entry »

Eilne lastekodunoorte üritus oli, mitut inimest tsiteerides, väga südamlik. Üks sõnavõtt oli soojem kui teine ja kui noori autasustama hakkasime, hüppas esimene kasvataja püsti ja iseloomustas oma poissi, samamoodi tegid kõik järgmised. Nii et võrreldes eelmise aastaga saime kõik üksteisele veel lähemale. Palju mõtteid ja tundeid, mis siiani tekitavad järellainetust. Kuigi ma olin tegelikult eile (ja olen ka täna) nohudeliiriumis, aga teate, sinna üritusele täitsa sobis nohu, sest nõnda südamlikud laulad ja kõnelejad olid, et nagunii läks vähemasti pool saali nohuseks .

Ja kindlasti jätkame lastekodunoorte avitamist. Kui siia lugejate hulka satub keegi, kellel on MTÜ või firma, mis saaks anda kasvõi ühe stipendiumi (2000 krooni), siis palun võtke ühendust! Ideaal on minu meelest see, kui me ei pea mitte konkurssi pidama, vaid suudame kõigile tublidele lastekodunoortest elluastujatele stipi anda. Sel aastal oli neid 11: kümme stippi meie kirjastuse poolt ja üks Viljandi Lionsite poolt. Samamoodi on igasugused muud auhinnad sobilikud (ok, päris igasugused mitte, aga väga laias skaalas, kujutage ette, kuidas elu alustamine käib, kui ei ole ei voodipesu ega nõudekomplekti jne, kõik see kulub ära . Sel aastal oli lisaauhind Anttila internetikaubamajalt, iga noor sai 1000-kroonise kinkekaardi.
Nii et: hõikan, äkki keegi kuuleb! Read the rest of this entry »

Annan teada, et osalen Tallinnas (Solarise kinos) 4. juunil toimuval konverentsil “Tervisesõnumid infokülluse ajastul”, kui keegi tahab veel osaleda, siis tulge! Tasuta, aga peaks registreerima kuni 28. maini. http://www.tai.ee/?id=6159
Siin on päevakava: http://www.tai.ee/index.php?id=6160.
Ma osalen kell 13 algavas III sessioonis: “Tervisesõnumid meedias – võimalused ja probleemid”, kell 13. Kuidas valib oma tervisesõnumeid ja käsitlusviise meedia. Kas info paljusus ja vastuol…ulisus on probleem või võimalus? Meedia all mõtlen mina siis ka blogindust, perekooli ja raamatuid.

…mina ise ei saa minna, ma pean ühe vaat et lemmikkirjaniku Fay Weldoni juttu kuulama minema, sel reedel kell 18 Trt Kirjanike Majas. Aga kes saab, minge, toetage Sandra Vungi taimetoidukoolitust, et ta ikka jätkaks, ja saage targemaks
Ahoi, toidusõber!

On kavas juba kolmas taimne kokakoolitus, mille teemaks on seekord “Allergiavabad taimetoidud” ehk koolitus sobib hästi inimestele, kes ise või kelle lähedane ei talu gluteeni ja/või laktoosi, või kes lihtsalt soovib midagi uut proovida, sest toidud on maitsvad. Koolitus toimub seekord taas Antoniuse Õue Gildi saalis. Oled väga oodatud! Read the rest of this entry »

Kuulasin enne raadiost juhtumisi soomekeelseid uudiseid. Ainus Eestit puudutav uudis oli see, et Vanemuise ees oli presidendiballi eel tööpuudusele ja vaesusele rõhuv pikett (Tiit Madisson), et pidu katku ajal…  Tulin siis netti, et vaatan eesti lehtedest ka, mis värk on. Hee, Eesti meediast tuleb selle kajastust tikutulega otsida, siin saab hoopis kleite imetella jms.

-

Ma olen nüüd juba 10 päeva gluteeni-piima-munavabalt toitunud . vaat, mainisin ka blogis seda, et tegin ühe Saksa kliiniku kaudu toidutalumatuse testi ning selgus, lihtsalt öeldes, et väga paljude toitude suhtes näitab mu veri tugevat allergiat. Kui käisin dr Trofimovaga rääkimas, siis otsustasin, et ma usun teda, usun sseda. Mul on läbi aegade olnud kummalisi pisikesi, aga tüütuid ja seletamatuid terviseprobleeme nagu nahahädad ja kõhuvalud – ja kui Trofimova väidab, et mu organism ei suuda selle veretesti andmetel enamikke valke omandada ja on stressis… hea küll. Ega see paha tee, proovime järgi, elan siin selle dieedi järgi umbes 4-6 kuud ja vaatame, kas mu keha on seepeale paremas seisus. Ideaalis peaks juhtuma nii, et saan edaspidi neid valke mõõdukalt süüa, aga mitte palju. Read the rest of this entry »

Eile nägin poes oma silmaga, kuidas inimene, meie E-määraja käes, mingit kommikarpi luges. Küll tegi meele heaks . Olen rahul, et me selle “Roheliseks kasvamine” raamatu kirjutamise ajal tekkinud mõtte teoks tegime, KIK-i projekti kirjutasime ja trükitoetuseks raha saime. (Lisaks trükitoetusele on siin ka meie kirjastuse enda raha voldikute levitamiseks ja vabatahtlik töö Angelika Erinilt, minult ja kujundaja Anna Laugult.)

Esialgu plaanisin ma selle E-ainete nimestiku üksi kokku panna, aga kuulsin tõtt öelda Evelin Ilvese kaudu (eelmisel kevadel temaga Eesti Naise intervjuud tehes) jutu sees seda, et ka Angelika Erin uurib antud teemat. Angelika on varem teinud kaloriteemadel uuringuid-raamatuid ja huvi lisaainete vastu oli sellest edasi tekkinud. Read the rest of this entry »

Käisin eile nahaarsti juures ära.

/Vahemärkuse korras olgu öeldud, et minule sobib see Eesti kord: kui tahad kiiresti ja mugavalt arstile saada, siis maksad, ja kui ei taha maksta, siis ootad Haigekassa üldjärjekorras. Ning kui oled tõesti esmaabi-olukorras, siis saad kiirelt abi ega maksa. Olles kogenud USA tervisekindlustuse-süsteemitust ütlen ma, et Eestis on täiesti arusaadav ja toimiv süsteem, kuidas meilt kogutud raha kulutatakse ja meid aidatakse./

Nahaarst nimetas mu läbipaistvat ja suuremaks kasvanud sünnimärki uhke nimega keratoos-hemangioom, vaatas ka muu naha üle ja teatas rõõmusõnumi – nahavähki pole. See tegi tõesti tuju heaks . Hemangioomi saab aga eemaldada valguslaseriga ja Haigekassa kuludega, äkki tõesti teen ka selle ära. Read the rest of this entry »

Oeh, kes see jõuab üldse sel nädalal raamatupoodidesse meie E-määrajat ja odavmüügi raamatuid saama, kui õues on nii külm! (Minge ikka

Me kütame nüüd maja kaks korda päevas, hommikuti ja õhtuti. Meil on kolm ahju ja üks soemüüriga pliit – neli küttekollet. Olen ikka mõelnud, et pean täpsemalt uurima, kui kahjulik on loodusele ahjuküte.  USAs välja antud raamatutest olen lugenud, et ahju/kaminaküte on õhku tugevalt saastav. See oli üks koht, kus erinev info mu juhtme kokku ajas ja “Roheliseks kasvamise” raamatus ma seda ka tunnistasin, küll veidi külglibisedes… Read the rest of this entry »

Ma jäin tegelikult kohe sel esimesel Ameerika-ööl nädal tagasi natuke haigeks. (Kui mõtlema hakata, siis jääb meie peres enamasti keegi lendamise tagajärjel haigeks, ja mis seal imestada, kui lennuki õhk peab aina uuesti ringlema, nii aitab vaid ühe inimese viirusest, et see igale poole jõuaks.)

Midagi erilist ei olnud, ninas ja kurgus kipitas nädal tagasi täpselt niipalju, et end öösel üles ajada ja köögist rohtusid otsida. Nõiateid siin köögis pole, küüslauku õnneks natuke oli ja mett ka, samuti sidrunit.

“Haa, ja kas see kõik tegi sind nüüd imeväel terveks!” naeris papa John järgmisel hommikul, ja mina noogutasin väärikalt: enamvähem terveks! Read the rest of this entry »

Suur osa paastulaagri medõdedest töötab ühtaegu seal Looduse pansionaadis ja mõnes Tartu Marjamõisa haigla või kliiniku osakonnas. Ajasin juttu ühe õega, kes töötab günekoloogia osakonnas.

“Kuidas teile siis meeldib uues majas? Nüüd juba peaaegu aasta olete seal olnud…”

“Oi, ikka igatseme veel nii väga seda vana maja Toomel…”

“Miks siis? Oli niipalju romantilisem?”

“Seda ka, rahvas oli kuidagi koos ja suhtles omavahel, aga – peamine probleem on ju see uue maja õhk!” Read the rest of this entry »

Nädal tagasi täna õhtul saabusin tagasi paastulaagrist. Ma juba igatsen taga seda tunnet, seda füüsilist ja vaimset seisukorda, mis mu üle valitses. Nüüd on kõik jälle tagasi tavalisse rütmi langemas…

PAASTUMINE. Mulle muide ei meeldi sõna ‘nälgimine’, sest see ei anna edasi asja tegelikku olemust. Paastumiseks peab inimene valmis olema. Paastumine peaks olema valik, kus millestki loobumine avan ukse millegi muu juurde. (on olemas ju ka telefonipaast, arvutipaast, suhtluse paast – ja igasugune paast peaks loobujale rõõmu tooma.) See on asja mõte, ja ma olen seda puudutanud – sedasama MISKIT, mida saab näiteks joogatunnis tukkuma jäädes puudutada. Read the rest of this entry »

Istun veel pansionaadi fuajees, ootan äraminekut ja sõlmin mõttelõngu.

Olen neil päevil enamvähem blogipaastu ka pidanud, aga ma tean, et on inimesi, kes juba küsivad “Mis tunne siis on olla viis päeva veepaastu peal?”

Hea tunne on. Muidugi on hea kaaluda viis kilo vähem ja olla soolikatega, mis on limast ja jääkidest vabad, ja hea on see, et ma sain tõestuse, et mu süda ei ole haige – mul oli stress, mis rahulike päevade kestel minema läks.

Aga kõige suurem õnnetunde allikas hetkel, kõige parem üllatus on mulle – vererõhk. Read the rest of this entry »

Edastan oma tuttava tüdruku teate (ja kuna olen ise ka ta toitu maitsta saanud, siis kiidan ja soovitan! Läheksin ise ka, aga olen sel ajal ära mediteerimas .

“Armas toidusõber!

Ootan Sind hubasele kokakoolitusele “100% taimsed jõuluhõrgutised” talvisesse Tartu vanalinna. Valmistame ja sööme maitsvaid ja toitvaid taimsed jõulutoite, mis on võrdväärseks alternatiiviks traditsioonilistele jõulutoitudele. Tule ja proovi midagi teistsugust koos mõnusalt väikese seltskonnaga, jõululaulude ja küünlavalguse saatel. Read the rest of this entry »

Tuletan siinkohal meelde oma postitust – südamest oma südamest. Jälle olen eluga seal, et tunnen  oma südant. Jälle on vaja aeg maha võtta. Seda on hetkel keeruline teha, sest Justin on meil ju Itaalias juuri ja sugulasi otsimas ja selleteemalist raamatut kirjutamas, mina hoian kodumail rinnet. ..

Eile käisin kardioloogi juures ja sain teada, et õnneks südamelihasepõletikku mul tagasi pole. Ametlikult ongi see mul vaid korra olnud, 1997. aastal, kui olin veel õige nooruke ja üks kehasse pugenud pisik (toksoplasmoos) selle põhjustas. Arst seletas mulle eile: põletikust jäävad südamelihasesse kolded (ma kujutan neid ette pisikeste täpikestena), mis annavad end tunda, kui südamel on liiga suur koormus. Read the rest of this entry »

Öine mõtisklus pärast värskete netilehtede lugemist.

Ma ei suuda seda mõista. Miks lööb meedia järjekordselt vahtu Evelin Ilvese teemadel ja teeb teda lolliks, kuigi Evelin Ilves on siiralt oma arvamust (täiesti normaalset ja missioonitundega arvamust) avaldanud. Seda juhtub järjest ja järjest. Ja kas mina olen rumal, et ei saa aru, MIKS. Mis on see mehhanism, et see aina nõnda lollisti välja kukub, nii et paha maitse on suus eestlastest, eesti meediast ja natuke jah presidendikaasast muidugi ka.
Antud hetkel on siis juhtunud umbes selline lugu:
1) Evelin Ilves on lapsevanem ja osales (kui õigesti aru sain) oma lasteaia meililisti arutelus jõulupakkide üle ja ütles, et tema oma lapsele üritab mitte anda transrasvadega komme…
2) Arter-Pullerits noppis teema üles, küsis Evelinilt intervjuu kommide ja transrasva teemal. Read the rest of this entry »

Lennukitest mahajäämist – kaks korda.
Laevadega äpardusi – kaks korda.
Lastel kõrvavalupõletikke- kaks korda.
Aga muidu läheb meil hästi ja asume nüüd tagasi lendama!

Mul on praegu minevikus rändamise periood. Olen välja otsinud kasti säilinud päevikutega ja loen, meenutan, kirjutan.

Tundub, et selle perioodi lausa loomulik osa on olla füüsiliselt haige.

Tavaliselt kõlab see kriitikana, kui inimesed ütlevad: “Haigeks jääb vaid see, kes selle hingeliselt külge laseb” jms. Mulle aga tundub, meenutades iseend ja oma lapsi, et haigus tähendab võimalust hingeliselt uuele tasandile jõuda. Sa ei pruugi seda võimalust iga kord realiseerida, aga sul on see võimalus. Sest sa oled aja maha võtnud ja vaatad oma elu peale. Või on see siis vastupidi? Tasandi muutus teeb su haigeks? Ma ei tea, kumb on põhjus, kumb on tagajärg.

Indias aašramis oli iga teine inimene haiguse läbi endale elu sügavama mõtte leidnud või siis haigestus ta aašramis, seda nimetati seal puhastumiseks. Muidugi võivad skeptikud nimetada seda lihtsalt viirusteks, batsillideks jne. Aga mina kogesin, et see oli tõepoolest puhastumine.

Nüüd olen ma omal kombel sellega leppinud, et mu vanad kirjad ära põletati. Ja leppinud ka sellega, et olen haige. Ainult tänu sellele olen ma saanud kirjutada oma reisikirju nii, nagu olen neid viimase paari päeva jooksul kirjutanud.

Haigus on praegu mu sõber ja ma ausalt öeldes ei tahagi enam kiirelt terveks saada. Seda tuleb teha aeglaselt ja tasapisi. Las mul olla need päevad teki all vanade päevikutega ja sülearvutiga ja kumisevate kõrvade ja kähiseva häälega, mis mul hetkel eriti palju rääkida ja väljapoole elada ei lase.

Mul ei ole peaaegu üldse häält ja ma olen väljamagamatusest tekkinud deliiriumis – ööd on möödunud Anna haukuva köha saatel, ta ei saa pikalt horisontaalasendis magada ja nii ma siis kõnnin või istun temaga öösiti maja peal ringi. Selline huvitav järgimõtlemise ajaperiood on, saab ka lugeda ja kirjutada, pole midagi hullu.

Ainult et vahel tuleb mulle muremõte pähe. Reedel saab minu haigestumisest kaks nädalat ja praegu ei ole paranemist küll veel silmapiiril näha, pigem vastupidi – see, et häält pole, viitab pigem vist tüsistuste tekkimisele.

Olen selle aja jooksul kaks korda meie perearstile helistanud. Mõlemal korral läks jutuajamine umbes samamoodi. Mina palusin, kas ta ei saaks vaatama tulla, sest oleme siin kõik haiged.

“Aga kas teil palavikku on?”

“Natuke oli, 37 ja veidi peale… Mitte kõrge palavik.” Read the rest of this entry »