Rubriigiarhiiv: tervis

Paastulaagrist, vol 2 – paastumisest ja taastumisest

Nädal tagasi täna õhtul saabusin tagasi paastulaagrist. Ma juba igatsen taga seda tunnet, seda füüsilist ja vaimset seisukorda, mis mu üle valitses. Nüüd on kõik jälle tagasi tavalisse rütmi langemas…

PAASTUMINE. Mulle muide ei meeldi sõna ‘nälgimine’, sest see ei anna edasi asja tegelikku olemust. Paastumiseks peab inimene valmis olema. Paastumine peaks olema valik, kus millestki loobumine avan ukse millegi muu juurde. (on olemas ju ka telefonipaast, arvutipaast, suhtluse paast – ja igasugune paast peaks loobujale rõõmu tooma.) See on asja mõte, ja ma olen seda puudutanud – sedasama MISKIT, mida saab näiteks joogatunnis tukkuma jäädes puudutada. Loe edasi Paastulaagrist, vol 2 – paastumisest ja taastumisest

Paastulaagrist, vol 1 – vererõhust

Istun veel pansionaadi fuajees, ootan äraminekut ja sõlmin mõttelõngu.

Olen neil päevil enamvähem blogipaastu ka pidanud, aga ma tean, et on inimesi, kes juba küsivad “Mis tunne siis on olla viis päeva veepaastu peal?”

Hea tunne on. Muidugi on hea kaaluda viis kilo vähem ja olla soolikatega, mis on limast ja jääkidest vabad, ja hea on see, et ma sain tõestuse, et mu süda ei ole haige – mul oli stress, mis rahulike päevade kestel minema läks.

Aga kõige suurem õnnetunde allikas hetkel, kõige parem üllatus on mulle – vererõhk. Loe edasi Paastulaagrist, vol 1 – vererõhust

Üks mõnus taimetoidu kokakoolitus

Edastan oma tuttava tüdruku teate (ja kuna olen ise ka ta toitu maitsta saanud, siis kiidan ja soovitan! Läheksin ise ka, aga olen sel ajal ära mediteerimas :).

“Armas toidusõber!

Ootan Sind hubasele kokakoolitusele “100% taimsed jõuluhõrgutised” talvisesse Tartu vanalinna. Valmistame ja sööme maitsvaid ja toitvaid taimsed jõulutoite, mis on võrdväärseks alternatiiviks traditsioonilistele jõulutoitudele. Tule ja proovi midagi teistsugust koos mõnusalt väikese seltskonnaga, jõululaulude ja küünlavalguse saatel. Loe edasi Üks mõnus taimetoidu kokakoolitus

Jälle pistab

Tuletan siinkohal meelde oma postitust – südamest oma südamest. Jälle olen eluga seal, et tunnen  oma südant. Jälle on vaja aeg maha võtta. Seda on hetkel keeruline teha, sest Justin on meil ju Itaalias juuri ja sugulasi otsimas ja selleteemalist raamatut kirjutamas, mina hoian kodumail rinnet. ..

Eile käisin kardioloogi juures ja sain teada, et õnneks südamelihasepõletikku mul tagasi pole. Ametlikult ongi see mul vaid korra olnud, 1997. aastal, kui olin veel õige nooruke ja üks kehasse pugenud pisik (toksoplasmoos) selle põhjustas. Arst seletas mulle eile: põletikust jäävad südamelihasesse kolded (ma kujutan neid ette pisikeste täpikestena), mis annavad end tunda, kui südamel on liiga suur koormus. Loe edasi Jälle pistab

Mis küll on meedia ja Evelini vahel?

Öine mõtisklus pärast värskete netilehtede lugemist.

Ma ei suuda seda mõista. Miks lööb meedia järjekordselt vahtu Evelin Ilvese teemadel ja teeb teda lolliks, kuigi Evelin Ilves on siiralt oma arvamust (täiesti normaalset ja missioonitundega arvamust) avaldanud. Seda juhtub järjest ja järjest. Ja kas mina olen rumal, et ei saa aru, MIKS. Mis on see mehhanism, et see aina nõnda lollisti välja kukub, nii et paha maitse on suus eestlastest, eesti meediast ja natuke jah presidendikaasast muidugi ka.
Antud hetkel on siis juhtunud umbes selline lugu:
1) Evelin Ilves on lapsevanem ja osales (kui õigesti aru sain) oma lasteaia meililisti arutelus jõulupakkide üle ja ütles, et tema oma lapsele üritab mitte anda transrasvadega komme…
2) Arter-Pullerits noppis teema üles, küsis Evelinilt intervjuu kommide ja transrasva teemal. Loe edasi Mis küll on meedia ja Evelini vahel?

Haige, vol 3

Mul on praegu minevikus rändamise periood. Olen välja otsinud kasti säilinud päevikutega ja loen, meenutan, kirjutan.

Tundub, et selle perioodi lausa loomulik osa on olla füüsiliselt haige.

Tavaliselt kõlab see kriitikana, kui inimesed ütlevad: “Haigeks jääb vaid see, kes selle hingeliselt külge laseb” jms. Mulle aga tundub, meenutades iseend ja oma lapsi, et haigus tähendab võimalust hingeliselt uuele tasandile jõuda. Sa ei pruugi seda võimalust iga kord realiseerida, aga sul on see võimalus. Sest sa oled aja maha võtnud ja vaatad oma elu peale. Või on see siis vastupidi? Tasandi muutus teeb su haigeks? Ma ei tea, kumb on põhjus, kumb on tagajärg.

Indias aašramis oli iga teine inimene haiguse läbi endale elu sügavama mõtte leidnud või siis haigestus ta aašramis, seda nimetati seal puhastumiseks. Muidugi võivad skeptikud nimetada seda lihtsalt viirusteks, batsillideks jne. Aga mina kogesin, et see oli tõepoolest puhastumine.

Nüüd olen ma omal kombel sellega leppinud, et mu vanad kirjad ära põletati. Ja leppinud ka sellega, et olen haige. Ainult tänu sellele olen ma saanud kirjutada oma reisikirju nii, nagu olen neid viimase paari päeva jooksul kirjutanud.

Haigus on praegu mu sõber ja ma ausalt öeldes ei tahagi enam kiirelt terveks saada. Seda tuleb teha aeglaselt ja tasapisi. Las mul olla need päevad teki all vanade päevikutega ja sülearvutiga ja kumisevate kõrvade ja kähiseva häälega, mis mul hetkel eriti palju rääkida ja väljapoole elada ei lase.

Haige, vol 2

Mul ei ole peaaegu üldse häält ja ma olen väljamagamatusest tekkinud deliiriumis – ööd on möödunud Anna haukuva köha saatel, ta ei saa pikalt horisontaalasendis magada ja nii ma siis kõnnin või istun temaga öösiti maja peal ringi. Selline huvitav järgimõtlemise ajaperiood on, saab ka lugeda ja kirjutada, pole midagi hullu.

Ainult et vahel tuleb mulle muremõte pähe. Reedel saab minu haigestumisest kaks nädalat ja praegu ei ole paranemist küll veel silmapiiril näha, pigem vastupidi – see, et häält pole, viitab pigem vist tüsistuste tekkimisele.

Olen selle aja jooksul kaks korda meie perearstile helistanud. Mõlemal korral läks jutuajamine umbes samamoodi. Mina palusin, kas ta ei saaks vaatama tulla, sest oleme siin kõik haiged.

“Aga kas teil palavikku on?”

“Natuke oli, 37 ja veidi peale… Mitte kõrge palavik.” Loe edasi Haige, vol 2

Haige

Täna öösel olid mul head mõtted – öösel kipuvad mõtted üldse paremad olema – ja ma jutustasin endale, lause lause haaval, mida kirja panna. Aga ma ei saanud midagi kirja panna, sest nii kui hakkasin üles hiilima, ärkas üles mu külje kõrval magav väike Anna. Me kõik oleme siin juba kauem kui nädal aega haiged. Annal on nüüd silmapõletik ka ja pidin keset ööd hoopis ta silmi puhastama…

Ja hommikuks olid need laused juba ununenud, kõige kaduva teed läinud.

Ootan märtsi. Ma tean, et see on minu jaoks parem kui veebruar. Loe edasi Haige

hambajuttu vol 3

Kirjutan oma hambaloo lõpuni, sest siin on sees moraal, mida oma lapsele õpetaksin… Paar moraali tuli juba eelmistes osades välja:

1) mine hambaarsti juurde kohe, kui valutab, ära lükka edasi,

2) Ära mine suvalise hambaarsti juurde, vaid küsi tuttavatelt soovitusi,

3) Ära usu oma hambaarsti suurte valikute puhul (nagu hamba väljatõmbamine või silla tegemine), küsi alati teiselt professionaalilt ka arvamust (nn second opinion, see on nt USAs väga levinud, võibolla Eeestis ka, ma ei tea…). Loe edasi hambajuttu vol 3

Hambajuttu

Viktoriiniküsimus tähelepanelikule lugejale: millal valutas selle blogi autoril viimati hammas? (Vastusevihje: see oli tema uues lemmiklinnas…) Nojah, sellest on möödas umbes kolm nädalat ja ma juba lootsin, et see oli lihtsalt mingisugune maakera gravitatsioonijõu vimka pärast lennukisõitu.

Aga ei. Täna öösel oli seesama valu tagasi. Ja praegu valmistan end moraalselt ette, et kohaliku, Petrone-pere hambaarsti ehk onu Tomi juurde minna. Tegelikult on meil tema juurde aeg pandud ka järgmiseks nädalaks nagunii. See oli paar päeva tagasi, kui Justini ema oma skorpionliku vihje tegi, et meil oleks Justiniga aeg hammaste puhastus-valgendus läbi teha. Loe edasi Hambajuttu

“Kui mul on aega enda jaoks, siis kammin juukseid ja käin WC-s”

Mina võin liialdamata öelda, et elu pole mul kunagi kerge olnud ;). Raskused on erinevad, seda küll: vahel pole näiteks olnud sõna otseses mõttes raha söögi ostmiseks, nii et kõht koriseb. Praegust eluperioodi iseloomustab palju raha (palju selles mõttes, et… minu jaoks palju, sest tavaliselt on mul seda vähe olnud) ja vähe aega. Vähe keskendumisvõimalusi. Vähe magamist. Vähe kontrolli oma igapäevaelu kulgemise üle. jne, Loe edasi “Kui mul on aega enda jaoks, siis kammin juukseid ja käin WC-s”

Vaktsiinidest ja elavhõbedast, üks huvitav kiri

Seec on üks vastuolulisemaid ja vaieldumaid teemasid.

Sorteerin praegu oma mahukat folderit, kuhu kogunes roheraamatu kirjutamise ajal igasugust huvitavat kirjavahetust ja infot.

Sekeldaja nimeline blogija on see, kes juba tükk aega on uurinud omaette seda teemat: mismoodi on elavhõbe meid kollitamas. Samal teemal kirjutas hiljuti ka ajakiri Pere ja Kodu.

Loe edasi Vaktsiinidest ja elavhõbedast, üks huvitav kiri

Maailm on ohte täis?

Sessinases armsas Viljandi linnas ostsin ma kaalukaubana musti kuivatatud ploome ja sõin need üksi ära.

Ega tea, kas just sellest, aga… sama päeva öösel oli olukord umbes kolm korda hullem kui India oksetõbi. Ja lisaks veel veel verd tlikuv ja kildudeks löödud varbaküüs (kujutage ette, kuidas poolunes vaevlemisest saab järsku tõdemus: NÜÜD! Ja pilkases pimeduses hüppad kusagile, eesmärgiks jõuda voodi kõrval asuvast raamatute hunnikust kaugemale, et neid mitte täis oksendada, ja lööd oma varba selle meeheitliku sööstmisega vastu uksepiita…) Loe edasi Maailm on ohte täis?