Archive for the ‘tudengipõlvest’ Category
Kord olid üheksakümnendad
mai 21st, 2012 | 
Author: 
Kuulan taustaks Bee Geesi (head lendu Robin Gibbsile seal kusagil teise pool) ja olen mõtteis ikka veel 1990ndate alguses. Marssisin reedel raamatupoodi, aega oli kaks minutit, nõudsin kiirelt Daniel Vaariku “Praktikaaruannet” ja siis veetsin ülejäänud õhtu (mis oli tegelikult õetütre sünnipäevapidu) peamiselt kusagil nurgas või mätta otsas, nina kollases raamatus.
On selliseid raamatuid, mis kõnetavad sind kuidagi nii, et tähtis polegi enam selle raamatu enese sisu, vaid see, mis ta sinu sees avab. Meenub näiteks üks teine kollane raamat, Maurice Herzogi “Annapurna”, mis võibolla tekstina polnudki nii eriline, aga millegipärast vallandas nii palju mõtteid enda sees (miks me küll ronime mägede tippu?).
Danieli raamat on tekstina muidugi ka hea, aga mind huvitab siin pigem see, mis raamatu tõttu mu enda sees juhtus. Justkui olnuks 90ndate algus pandud kusagile ära ja nüüd plärtsatas sinna sisse see praktikaaruanne ja tekitas mälus pöörise. Minu enda esimesed lood ja sisseastumisvestlus. See süütus ja süüdimatus, kuidas sai peale lennatud ja jalgu kõlgutades intervjuusid tehtud. Üleval oldud ööd, mu esimene sigarett (mis oli, jah, mentooliga More), esimene pohmell (mille põhjustas sinine džinn-toonikuga… miks ta küll sinine oli?), jõlkumine ülikooli raamatukogu kohvikus (kaheksanurksed teeklaasid), suulistel eksamitel suvalise teksti mulisemine, suvalisse kohta suvalisel hetkel tööle sattumine… Kui lihtsalt küll avanesid raadiomikrofonid meie põlvkonna ees, naljakas mõelda, et meil oli näiteks mingi säärane raadioloeng, mis tähendas otse eetrisse minekut. Punane tuli põlema, ja läks. Read the rest of this entry »
Posted in 
Vihkamise-armastuse suhe i-n-f-o-g-a
Eile varahommikul oli see hetk, kui panin arvuti käima (see on tavaliselt mu kõige esimene liigutus hommikuti) ja selgus, et internetti pole.
Uhh! Internetti pole! See ärritas. kakkusin juhtmeid ja vajutasin nuppe. Read the rest of this entry »
Söögist ja inimestest ja mälestustest
Mõtlesin ennist – iga kord, kui Justin ära komandeeringusse läheb, teen ma neid eesti toite, mille peale tal nina vingu läheb. Read the rest of this entry »
Killukesi kooliteelt
Ma ei mäletagi oma esimesest koolipäeva… Vanemad panid mind kooli, kui olin 6aastane, vist kunagi oktoobris, eksperimentaalsesse “null-klassi”, kus peale minu oli veel üks õpilane! Read the rest of this entry »
Privaatse ja avaliku sfääri segunemine naisteajakirjades
Veel üks vana koolitöö, kus pidime valmis tegema projekti millegi uurimiseks tänapäeva etnograafia vahenditega. Mina siis mõtlesin välja, kuidas uuriksin naisteajakirju.
Ühe naisteka-artikli analüüs
Veel üks aegade hämarusest leitud koolitekst. Käsitlen Reet Linnast kirjutatud artiklit, tehes moodsa sõnaga “diskursuse analüüsi “.
Read the rest of this entry »
Ajakirja “Vikerkaar” analüüs
See on vist kah aastast 1996, prof. Marju Lauristinile tehtud koolitöö. Read the rest of this entry »
Abielulahutuste statistika
Ma jätkan oma ülikooliasjade sorteerimist ja leidsin ühe päris huvitava ettekande, mille kunagi vist 1996 a tegin, valikainena demograafiat õppides, Mare Ainsaare käe all. Kes viitsib end sellest läbi närida, see leiab mitu huvitavat nüanssi.
Jätkame nostalgiliselt ja raadiolainel, vol 2
Ahhaa, see oli kah Maarja Lõhmusele, järgmine kodutöö raadioõpetuses. Pidime jätma sama objekti, mille võtsime eelmises kodutöös – mina siis ülikooli peahoone – ja kirjutama sel teemal raadios ette lugemiseks sobiva reklaamiklipi ning ühiskonnakriitilise analüüsi.
Praegu loen seda, mis ma toona kaheksa aasta eest kirjutasin, ja võtab päris pead vangutama. Analüüs kästi ju teha! 
Read the rest of this entry »
Jätkame nostalgiliselt ja raadiolainel, vol 1
Sealsamas vanas aastatetaguses folderis on raadioõppejõud Maarja Lõhmusele tehtud kodutöö. Pidime valima ühe objekti ja seda kirjeldama erinevalt. Ta vist ütles “Üks objekt läbi erinevate subjektide, palun.” Igaüks sai ülesandest veidi omamoodi aru – mina näiteks tegin monoloogid ja dialoogid ülikooli peahoone kohta. Read the rest of this entry »
Oo aegu… mina, raadioajakirjanik
Oh jessuke. Mul oli juba peaaegu meelest ära läinud, et ma olin kunagi ka raadiozhurnalist.
Aga täna oma igivanu ülikooliasju sorteerides leidsin ühe essee – õppejõud Indrek Treufeldt palus meil kirjutada teemal “raadioajakirjandus – see on imelihtne”. Ja seda võisime ise otsustada, kas lause lõppu panna hüüumärk või küsimärk. Read the rest of this entry »