Archive for the ‘Uncategorized’ Category
Heategevustelefon, palun helistage :)
mai 30th, 2012 | 
Author: Neljas suvi jagame oma kirjastusega toetusraha ellu astuvatele lastekodunoortele. See oli Petrone Printi algatus, aga läbi aegade on ka teised aidanud: näiteks Tallinna Kaubamaja ja Kodu Anttila oma kinkekaartidega. Meie kirjastuse lasteraamatuid ostes läheb üks euro raamatu pealt sinna fondi, millega toetame, nii et kaudselt on lugejad need, kes toetavad.
Meeldetuletuseks: toetusraha läheb neile noortele, kel pole ümber sugulaste turvavõrgustikku, aga seoses kooli lõppemisega ja ellu astumisega on neil oma kulud elus, pealegi langeb ära nende harjumuspärane lastekodu-turvavõrgustik. Konkursiga valime välja iga aasta kõige tublimad elluastujad, nad kirjutavad meile oma plaanidest, võtavad iseloomustused nii koolist kui ka lastekodust. Neid kirju on alati kuidagi klimp-kurgus lugeda. Nad on tublid, olude kiuste. Kes tegeleb tõsiselt spordiga, kes plaanib oma elu esimest reisi või remonti… Ühesõnaga, noored nagu noored ikka, lihtsalt elu on andnud kätte sellised kaardid, kus ema ja isa pole pildil.
Kolme suve jooksul oleme toetanud rohkem kui 30 noort. Sel suvel toetame taas kümmet. Kui paljuga täpselt? See oleneb ka sinust. Nojah, ostke meie lasteraamatuid, aga – tahtsin tähelepanu pöörata ka annetusnumbrile. Kui valid numbri 900 67 00, siis oled ellu astuvate lastekodunoorte toetusfondi panustanud 10 eurot. (Sellel heategevuslikul helistamisel pole küll tähetantsusid ega muud sellist põnevat ümber, aga vahel võib ju niisama ka helistada? 
)
Posted in 
Kes sooviks pere liikmeks võtta välismaa-last
Edastan otsingu: YFU otsib peresid ka sel aastal. Põhimõtted samad mis varem, võite lugeda mu postitusi näiteks siin ja siin. Sel aastal on noored tulemas Euroopast, Lõuna-Ameerikast, Austraaliast, Aasiast ning ka Uus-Meremaalt.
Ja kontakt: 7 305 964
E-mail. diina@yfu.ee
www.yfu.ee
Kirjutamata…
Nii paljud asjad on siia kirjutamata, ma pole enam ammu blogija mõtteviisiga. Ütlen niipalju, et kui keegi mu kunagistest blogisõpradest soovib kursis olla, siis ühendugem parem Facebookis, sealne miniatuurne vorm sobib mulle praegu paremini.
Ja nii ongi! Plaanisin siin nüüd natuke midagi öelda, aga Maria-Leena-beebi kutsug on kuulda teisest toast.
Minu aasta 2011
Mulle meenus üks hull aasta, nimelt minu 2007, mille kokkuvõte on siin.
Ning ka nüüd võin uhkusega öelda:
sünnitatud lapsi – üks (Maria-Leena-beebi),
kirjutatud raamatuid - kaks (“Muinasjutud armastusest” ja “Minu Ameerika 3″), Read the rest of this entry »
Norin tagasisidet ja loosin raamatuid :)
TOIMET: Aitäh kõigile tagasikaja andjatele. Muidugi võite ka pärast vastata, aga raamatu loosin välja täna, reedel, keskpäeva paiku .
Lõpuks ometi on lumi maas! Nüüd on käes see tunne, et pole vaja kiirustada ja loota, et homme on parem kui täna, pole vaja kusagile mujale end unistada… Ühesõnaga, minul oli sellest porisest polaarööst küllalt.
Kütan siin ahju ja mõtlen aasta 2012 plaanidele. Mida ma võtaks kirjutamise mõttes prioriteediks? Mida üldse lugejad ootavad ja arvavad? Ainus, mis kindel, “Anna hambad” lasteraamat tuleb.
Aga edasi? Read the rest of this entry »
Ameerikast ja valgusest
Ongi “Minu Ameerika 3″ valmis ja saadaval, täna meie e-poes, homsest ka mujal.
Ja teine kiire soovitus: valgusteraapia. Ostsime www.valgusravi.ee poest endale lambi ja tõesti mõjub. Praegu pole polaarööst ju asi kaugel.
“Kustutatud stseene” “Minu Ameerika 3-st”: veel beebigeeniuste kasvatamisest
/Pilt on võetud aadressilt babyshowers.net. Mulle meeldib praegu siin blogis “kollast” värvi ajada, võibolla seoses päikesepuudusega./
Üks oluline sündmus 1990ndatel, mis beebide-harimise-buumi tekitas, oli toonase presidendipaari Bill ja Hillary Clintoni kokku kutsutud niinimetatud ajukonverents. Väidetavalt oli plaanis lihtsalt juhtida tähelepanu laste arengu kolmele esimesele eluaastale, aga välja kukkus nii, et obsessioon “beebide õigest harimisest” sai riikliku toetuse.
Naljakas on see, et nii, nagu klassikalise muusika stimuleeriv mõju ajule pole teaduslike uuringutega õieti tõestatud, samamoodi pole tõestatud, et elektroonilised vidinad oleksid lapse arengule paremad kui näiteks klotsidega mängimine või tagaaias ringi tatsamine. Pigem on suudetud vastupidist tõestada.
Seega, kõik need uue põlvkonna mänguasjad on mitte uuringute, vaid turunduse vili.
Mulle meenub kunagi ülikoolis selleteemalisest loengust pähe jäänud ütlus: hea turundaja on see, kes oskab võtta ühiskonnas viirusena levinud hirmu, pöörata see ümber ja müüa siis inimestele päästerõngana tagasi. Nii ongi üks levinud ameerikalik hirm “Äkki meie laps on kehvem kui teised?” müüdud rahvale tagasi hunniku elektrooniliste mänguasjade näol. Read the rest of this entry »
“Kustutatud stseene” “Minu Ameerika 3-st”: “ökoaudiitorlus”
Kujutan vahel ette: mis oleks, kui siia majja saabuksid nn ökoaudiitorid. Sedasi on tehtud reality-telesarju ja kirjutatud dokumentaalraamatuid: ühel päeval tuleb tavalisse keskklassi peresse komisjon, kes vaatab nende elu üle…
“Elektrituledega jääpurikad?”
“Aga need on meil taimeriga pandud!” vastaks pereema uhkelt. “Need põlevad ainult öisel ajal, samamoodi ka akendel asuvad küünlad. Me oleme väga keskkonnateadlikud!”
Millegipärast arvan, et see vastus audiitoritelt suuri plusspunkti ikkagi ei annaks. Edasi vaataksid nad välisukse kõrval seisvat inimesesuurust jõuluvana.
“Ei ole plastist!” märgiks pereema. “Puust, kipsist ja riidest!”
“Tubli,” ütleks audiitorid. “Aga kus see tehtud on?”
Nad vaataksid koos jõuluvana talla alla ja näeksid seal silti “Made in China“.
“Kas te kujutate ette, kui palju sellise juraka jõulumehe teiselt poolt planeeti siia vedamine loodusele maksma läheb?” küsiks audiitor retooriliselt. Read the rest of this entry »
“Minu Ameerika 3″-st ja muust
Lõpetasin just intervjuu Neeme Rauaga Reporteritunniks ja olen oma mõtetes veel Ameerikas.
See kummaline ja samas nii lähedaseks saanud maa.
Kuhu ma kuulun? Mõtlesin seda eile lapsega jalutades, ukerdades Viljandi vanalinna kõige häbiväärsematel, poriga kaetud pimedatel tänavatel, minu kohal madal tume taevas, ümberringi rääsunud-pudenenud krohviga majad ja kellegi ärapõlenud kodu, mille söestunud palke pole kolme aasta jooksul suudetud isegi mitte maha lõhkuda. (Kas Ameerika väikelinnas oleks see maja ammu uuesti üles ehitatud?) Viljandis on hea, siin on mitu olulist asja, mis põhjendavad meie elu siin: side minu lapsepõlvega, võimalus meie lastel minna jala kooli ja lasteaeda, ökopood ja waldorfkogukond… Aga ma pole kindel, et see on parim (ideaali ilmselt ei olegi olemas, ma tean).
Otsapidi ma kindlasti igatsen Ameerikat. Seda, mismoodi saab suvalise inimesega lobiseda kõigest ja ta ei arva, et sa oled “imelik”, kui sa rääkida tahad. Seda, kui julgelt ja ennast varjamata ameeriklased kritiseerivad seda, mis neid häirib. Seda, mismoodi sealne kultuur kihiseb ja mullitab ja huvitavaid kultuurinähtusi sünnitab… Isegi ameerikalikke jõulukaunistusi ja tulesid akendel, ka neid igatsen.
Teisel pool on ameerikalik raiskamine. Ületarbimine, mis tekitab depressiooni. Kõik see omamoodi “tume maa”, mida ma tunnetan eriti jõulude ajal, kui ostetakse hunnikute kaupa kingitusi ja – mis eriti oluline – ei naudita seda, sest see on kohustus, koormis… Read the rest of this entry »
Kas keegi Puerto Ricosse tahaks meie asemel minna?
(Nagu aru saate, muid uudiseid hetkel pole…) Aga et Puerto Rico? Me pidime perega sinna minema selle aasta jaanuaris, aga arusaamatuse tõttu ei saanud teada, et lennuaega Madrid-SanJuan oli vahepeal ettepoole tõstetud. Jäime lennukist maha ja Puerto Ricosse ei jõudnuki, kõik järgmised päevad olid välja müüdud, ja nii lennutati meid otse New Yorki. Saime uute lennupiletite eest kompensatsiooni ja õppisime selgeks, et alati peab ise netist vaatama lennuajad üle, mitte lootma, et keegi reisibüroost sulle sel teemal helistama hakkab…
Aga Puerto Rico hotelliga leppisime kokku, et tuleme-tuleme, kunagi 2011 või 2012 jaanuaris, kasutame oma ettemaksu. Nüüd on aga nii läinud, et me ei saa siiski, uus laps jne, ning hotellile sobib ka see, et meie asemel tuleks keegi meie tuttav.
See pole muide mingi tavaline hotell, see on nö ökohotell, omapärane, mina jõudsin selleni, sest alternatiivreisijate foorumites soovitati. Asub keset vihmametsa, seal on matkarajad ja looduslikud basseinid ümberringi.
Lugege täpsemalt: http://www.casacubuy.com/
Meil on seal ettemaks 480 usd. Võime selle ära anda 300 usd eest. Ja hotell on aja ning inimeste arvu suhtes paindlik. Ilmselt saaks ka edasi lükata, 2012 jaanuarist kaugemale.
Kui huvitab, siis meili – epp.petrone@gmail.com.
Ma mõtlen tolerantsusest
“Olen mittetolerantsuse ilmingute suhtes väga tundlik,” ütlesin ma hiljuti ERR-i ajakirjanikule, kui ta küsis mult telefonitsi kommentaari, et miks ma kirjutasin alla “õnnelikuma Eesti” petitsioonile, milles nõustusin väitega, et ka gay-paaridel peaks olema õigus ametikult abielluda.
Ma mõtlesin sellele, et tõesti märkan võõraviha, pisiasjades. Eriti lastega suheldes. Kohe sellest täpsemalt, aga enne lõpetan alustatud loo… nimelt märkasin nüüd, et ERR on sellest kirjaliku uudise teinud, kus mina ütlen hoopis nii: “Olen mittetolerantsuse ilmingute suhtes väga põlglik.” St mittetolarantne mittetolerantsuse suhtes? Oksümoroon on mu suhu pandud. (See oli loodetavasti nüüd kõige viimane õpitund: alati tuleb vastata kirjalikult või küsida kirjalik tekst enne üle vaadata. Kommunikatsioonihäired on meedias nii tavalised.)
Aga jah. Tundlik selles suhtes ma olen, isegi piinlikult palju. Read the rest of this entry »
Kuulutus
Selline küsimus sõpradele: kas oskate soovitada head taksojuhti või ise meile kokkulepitus summas taksot teha, 27. jaanuaril (neljapäeval) kella 21.45 paiku Tallinna lennujaamast Viljandisse?
Kontakteeru epp.petrone@gmail.com
Loobun visuaalsest reklaamist siin blogis
Käesolevaga taas üks uus pisike ajastu, loobun raamatukaante-reklaamist siin blogis. Raamatud elavad täitsa hästi oma elu ja las see blogi elab nüüd taas ilma nendeta.
Kirjutan veel sarjast, “Minu Soome”
Nõndaks, mul on kaks tundi aega ja ma kirjutan nüüd mitu postitust veel meie raamatutest, olen seda ju ammu teha tahtnud.
Soome.
Igal eestlasel on ilmselt oma Soome. Kunagi tundus Soome nii kaugel ja sinna sõideti üle mere valge laevaga ja koju toodi välismaa-lõhnaga asju. Siis kunagi saabus paljudel Soome-pohmell. Mina leidsin Soomest oma elu armastuse ja mind pidi ausalt öeldes veenma, et ma sinna Soome-õppeprogrammi kandideeriksin, see tundus sel hetkel liiga igav, liiga lähedal, liiga ettearvatav… Tegelikult oli see kuu aega Ahvenamaal, Lapimaal ja mujal üks mu elu ilusamaid kuid, pärast mida olen palju teistele ka soovitanud, et minge muidugi Soome reisima, Soome on huvitav.
“Minu Soome”. Kaja raamat räägib Kesk-Soomest, Jyvaskülä ümbrusest. Kaja ise pakkus end selle raamatu kirjutajaks juba nii-ammu-aega-tagasi Nõnda. Vaatasin järgi, Kaja kirjutas maikuus 2008, mõni nädal pärast “Minu Hispaania” ilmumist, et ta taipas, et on hakanud raamatut tegema oma Soome-elust: “Kui sest tuleb asja, siis tuleb, ja siis ma pakun seda sulle kirjastada, kui sa tahad… aga ma olen veel ebalev ja ebakindel… äkki sellest ei tule midagi…” Read the rest of this entry »
Kes kirjutas meile info@petroneprint.ee just Belgiast?
Oijah, nohu on ajukäärude vahel… kustutasin kogemata maha äsja saabunud kirja, kus küsiti kuue minu-raamatu postikulusid Belgiasse. Palun, kas sa saaksid saata selle meili uuesti?
Meie pressiteade: homme, reedel kell 14 jagame koos Erika Salumäega stipendiumeid hästi õppivatele lastekodust pärit noortele
Petrone Print, heategevusfond Dharma ja Erika Salumäe toetavad lastekodulapsi
Kirjastus Petrone Print on otsustanud aidata koos raamatuostjatega ühte sellist rühma Eestis, keda sageli ei märgata ega tunnustata piisavalt, ütleb kirjastuse juht Epp Petrone. “Nimelt, ellu astuvaid lastekodulapsi, kellel on suured unistused ja head hinded, aga kellel ei ole oma ema-isa rahalist ja hingelist toetust.” Read the rest of this entry »
Sünnitus Ameerika moodi
Mul l2ks meelest 2ra Luise kysimusele vastata: ah et uus ilmakodanik… Nyyd on lugu nii, et pakime asju ja s6idame haiglasse, sest Justini vennanaine Suzie on seal, kogu suguv6sa koguneb palati ukse taha beebit ootama. T2psemalt saab lugeda ehk homme… ja veel t2psemalt siis, kui “Minu Ameerika 3″ valmis saab. Seniks aga, saatke ingleid Suziele, tal on neid t2na v2ga vaja.
Soovitan häid töömehi augustikuuks
Kuna meie lükkasime oma Seto-kodu kordategemise augusti lõppu, siis on meil välja soovitada niikauaks kahemeheline tööliste tiim, kes oskavad teha nii palkmaju (ja nende parandust) kui ka igasuguseid muid võimalikke ehitustöid. Teevad nii tükitööna kui tunnitööna (75 kr tund). Read the rest of this entry »
Tags: 
