Võid siia kommentaariruumi oma sõnakese jätta või siis kirjuta mulle otse, epp.petrone@petroneprint.ee.
(Kui soovid pakkuda kirjastusele Petrone Print käsikirja või ideed, siis pane kiri aadressile info@petroneprint.ee)
Kas soovid siin lehel leiduvaid materjale (tekste, salvestisi või fotosid) taasavaldada?
Reeglid on järgmised.
1) Selle blogi tsiteerimine (mõne lause kopeerimine või mõne mõtte ümberjutustamine-kirjutamine) on lubatud ja selleks pole vaja eraldi minult luba küsida. Palun aga alati viidata “Epp Petrone blogile” või “Epp Petrone podcastile”, muidugi võib viidata ka koos täisaadressiga. Aitäh!
2) Kui soovid kusagil kasutada pikemat tekstimaterjali (mitut lõiku või tervet postitust), palun ühendu epp.petrone@petroneprint.ee. Suure tõenäosusega annan loa, aga soovin sellega kursis olla.
3) Kui soovid kasutada minu podcaste teistele (laiemale auditooriumile) ühes ruumis koos kuulamiseks, siis laste- ja noortekollektiivide ja ka täiskasvanutele suunatud keskkonnakaitse-teemaliste koosolekute puhul mu luba küsima ei pea, see on olemas. Muidugi võiksid mulle kirjutada, seda on alati huvitav teada.
4) Luba on aga vaja küsida, kui plaanid avalikku minu podcasti kuulamist mõnel muul puhul. Või kui kavatsed näiteks mõnes muus kanalis mu podcastiklippi taasesitada. Palun ühendu, olen huvitatud koostööst, aga sooviksin kursis olla.
5) Ka blogist piltide kopeerimine ja kasutamine on lubatud vaid juhul, kui olen selleks loa andnud. Palun kirjuta: epp.petrone@petroneprint.ee.
Samad reeglid kehtivad ka mu Soundcloudi kanalites olevate podcastidele, millest osa, aga mitte kõik on siin blogis taasavaldatud.
Vt ka:
Tere Epp,
juhtusin täiesti kogemata lugema Sinu blogi sissekannet. Köitis pealkiri – … ja sünnitusest. Mul on endal kolm tütart, üks suur ja suhteliselt “vana”, kaks väiksemat sündinud kodus – üks vannitoas ja teine köögis. Just täna mees naeris, et lapsed sünnivad ikka vups ja vups ning absoluutselt igas kohas, koju tulles ei tea kunagi, kus jälle mõni laps on sündinud :).
No nii lihtne see asi nüüd ka ei ole, aga ega ta keeruline – vähemalt viimane kord – ka ei olnud. Sünnituskeskusest oleme siin Pärnu kandis rääkinud. Üks tore naine, kes Pärnus vedas aktiivsünnituse ringi lasi endale ehitada palksauna, naersime, et sinna tuleb sünnituskeskus, aga ei tulnud… Samas tean ühte teist majapidamist, kus kaks last kodus sündinud ning pereema sõbrannegi tuli sinna sünnitama – et väikest viisi sünnituskeskus. Ma usun, et kõige parem on kui leida endale südame järgi olev tugiisik ja ämmaemand, kes valmis kodus vajadusel toetama – minul käis viimasel korral abiks Tallinnast Ingrid, kõik oli täiesti 5+!
Setumaa talu ma kahjuks osta ei taha – ei jõua enda kodumurugi ära niidetud :).
Tere, Epp!
Tahan väga tänada viite eest minu raamatule. Tore, et need minu kirjutatud lood on leidnud tee lugejate südametesse. Olen nende lugudega tegelenud väga kaua ja saanud kirjutamisel lastele tagasi oma südamerahu. 🙂 Aitäh!
Eks ole see nyyd minupoolne pyyd aidata/toetada. Jagan yhe kohaliku tegelase kirja, kellel oli Teiega sarnane kogemus ja ta kirjutas sellest kohalikule maakonnalehele (Pope county Tribune in Minnesota. Monday March 3, 2014).
From Tim Lang. A public ‘mea culpa’ for local resident.
This is a mea culpa, and will not be a fun letter to write. I guess I’ll start with the basic fact – on Saturday, Feb.22, I was arrested for DUI. Though I’m sure that many of you knew already, now you have heard it from me. It’s difficult thing to say, and to then have to face the disappointment and embarrassment of family and friends, not least of all my parents, who I assure you raised me better than that.
I will say that it has opened my eyes to the depth of support I enjoy from those closest to me. Not support in a “That’s not unfair” kind of way, but support in a “It was dumb, but you’re not evil. What can I do to help” sort of way. When you realize you’ve made a mistake of this magnitude, your disappointment in yourself leaves you a little bit emotionally fragile and it will be hard to express what that depth of support means.
It has been suggested that it’s not totally my fault, because of this or that, or some other things. Let me make it clear – I reject that notion, totally. Were there outside influences? Well, sure! When was there the last time that anyone among us made a decision in a vacuum? Unless you live your life on a remote mountain top, every action you take has outside influences, good, bad and otherwise. But in the end, the only person who can be responsible for the choices we make is we ourselves. Unless we’re willing to let others have the credit for all of our successes, we must also be willing to own our failures. Ultimately, I alone made the choices. I’ll deal with the consequences, learn the lessons, and move on from there.
Beyond family and friends, I know I’ve also disappointed people I don’t even know but who feel they know me from various public activities. Some will doubt whether I’m who they thought I was. I assure you that I am. Not perfect and unflawed, but still a caring person who mostly does right.
To everyone – family, friends, and acquaintances – I simply apologize. I promise to try and do better.
Kui see kiri nyyd kuidagi aitas emotsionaalse raskusega toime tulla, siis on minu aeg la”inud asja ette. Kui mitte, siis olen teinud tyhja to”o”d, millel puudub Jumala o’nnistus.
Tere, Epp Petrone!
Longi koolis pole õppinud, kui mul on mäletusi selle vana põlluservas seisva koolimajaga. Nimelt olin üks 1970 a EÜE (Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev) Karksi rühma liige ja me elasimeJuuli-August Longi koolimajas.
Kuna meie malevarühm on endiselt aktiivne, st saame vahel kokku, tundsin ka koolimaja saatuse vastu huvi.
Kas see maja ikka veel on olemas ja kas selles ka veel kool tegutseb?
Möödunud suvel püüdsin Karksis autoga liikudes seda maja leida, kuid ilma eduta.
Oma koolimäletustest niipalju, et ma õppisin kuni 3.klassini Järvselja Algkoolis, mis suleti alles paari aasta eest õpilaste puudusel. Minu ema oli selles õpetaja ning juhataja ühes isikus kuni 1959 aastani.
Vastake võimalusel, palun!
Tiit Rebane, südamearst Tallinnast
Tere, Epp Petrone!
Longi koolis pole õppinud, kui mul on mäletusi selle vana põlluservas seisva koolimajaga. Nimelt olin üks 1970 a EÜE (Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev) Karksi rühma liige ja me elasimeJuuli-August Longi koolimajas.
Kuna meie malevarühm on endiselt aktiivne, st saame vahel kokku, tundsin ka koolimaja saatuse vastu huvi.
Kas see maja ikka veel on olemas ja kas selles ka veel kool tegutseb?
Möödunud suvel püüdsin Karksis autoga liikudes seda maja leida, kuid ilma eduta.
Oma koolimäletustest niipalju, et ma õppisin kuni 3.klassini Järvselja Algkoolis, mis suleti alles paari aasta eest õpilaste puudusel. Minu ema oli selles õpetaja ning juhataja ühes isikus kuni 1959 aastani.
Vastake võimalusel, palun!
Tiit Rebane, südamearst Tallinnast
Kallis Epp,
kui süda ütleb, et tuleb kirjutada või öelda, siis tuleb kirjutada või öelda – muidu jääme lihtsalt hingelt haigeks ja hiljem kahetseme….
Elada tulebki avatud südamega – see ei ole lihtne ja vahel saab ka haiget, aga rahulolu, mis järgneb on sõnul seletamatu….
TUBLI olete!!!!!
Tkanką ludzkim ciele. Razy lżejszy od złota, np. Się na wszczepach kostnych
zwane implantami, że zostały poniesione na zastosowane znieczulenia miejscowego, dość czasochłonny.
że ta kojarzyć się rajem dla branemarka lata. pełniły funkcję czyszczącą, by pacjent dobrze sobie radzi z.
Tere
Tahtsin küsida, kaua Teil juba puukborrelioos olnud on ja mis sümptomitega välja lõi? Olen Ise ka selle haigusega aastaid kimpus olnud aga abi pole arstidelt saanud:/
Palju jõudu Teile ja tervist Teile!🙂
Tere Epp!
Olen endiselt tööotsinguil ja olen huvitatud aitamast edendada poosi “Indiast” , on olemas nii eesti kui vene keele oskus, inglise keelega on nõnda viisi ,et natuke midagi räägin, aga vajab veel arendamist. Olen huvitatud, kas on võimalik töötada graafiku alusel ja osalise tööajaga?
Tere! Leidsin Nastja Suurest Maagiaraamatust TÜRKIISI iseloomustusest (lk. 106, all) märkuse, et vanematel inimestele pole soovitatav türkiisi kanda, vähendavat elujõudu.
Tere, Epp!
Lugesin nüüd üle pika aja taas sinu raamatut “Roheliseks kasvamine.” Hoidnud end aastaid keskkonnateemadega kursis ja vastavalt elustiilivalikuid teinud, avastasin, et väga paljutki jäi toona kahe silma vahele. Ja eks aeg on ka edasi läinud ja mõned faktid/asjaolud muutunud…
Aga…tahtsin lihtsalt tänada sind, sain inspiratsiooni edasi toimetada ja “oma rida” ajada.
Loodan, et sul tekib kunagi veel soov maailma sedasi kirjavormis lahata. Võib-olla vahepeal õpitu perspektiivis.
Ma ise mõtlen, et peaks alustama teisest sihtgrupist: kohaliku venekeelse kogukonna kaasamisest minu kodukandis Tallinnas. Märksõnadeks teadlikkuse tõstmine, dokfilmiõhtud, kaasamine linnaaianduses. Kui on soovitusi, kelle poole pöörduda (nt mõni vene keelt valdav sarmikas rohenäpp-aktivist), kirjuta. 🙂
Kais
Tere Epp!
Meil on rõõmsameelne,sõbralik energiline kuue aastane taksikoer. Me otsime talle kodu. Saime ta kodust kus perenaine suri. Me otsime talle kodu. Põhjus on proosaline: minu poeg sai tööd The Peterburg Balett Festival`i ringreisile ümber Euroopa. .Tal on kaks koera ja ta tõi need meile hoiule. Paraku on need koerad abielupaar ja meie röömsameelme , energiline isane taks nendega ei sobi.
Heameelega isegi ei annaks taksi ära kuid olukord on selline,et endale teda hoida ei saa. Elame Põlvas. Annaksime koera tasuta, kaasas traksid ja koerarihm. Räägiksin ka koeraiseloomust, kui kellelgi on huvi. Koer on lastega harjunud ja nendega väga sõbralik. Samas ta teisi isaseid koeri ei armasta. Taks on iisane karmikarvaline taks.