REOSTATUD RANNAST
Mäletate, kui ma tegin siin poolnalja, et minu elu vaatamise eest tuleb maksta pilet ehk viia oma kasutatud pudelid ja paber taaskasutusse.
VIP-koha loozhis saavad need, kes lähevad Eesti looderannikule appi vabatahtlikuks reostust koristama ( Infot saab telefonil 5 017 331),
ja need, kes Eestimaa Looduse Fondile selleteemalise annetuse teevad:
Hansapangas 221005100292
Ühispangas 10102001506006
Sampos 334410900000
Ise panin neile lindudele küünla ja kui homme lahti pakkides oma Hansapanga kaardini jõuan, siis panen rahaülekande ka.
minu esimene reaktsioon oli ka, et tahaks ise käed külge panna. kuid eilne Postimees võttis hoo maha: http://www.postimees.ee/010206/esileht/190618.php
et siis tuleb leida teisi võimalusi!
Vesteldes eile (või oli see üleeile) kodanik Jüri-Otiga, küll muudest asjadest, pani ta mulle südamele, et rannareostuse koristamisest kindlasti rääkida tuleks. Ja kas nüüd minu pärast või sellepärast et teised inimesed ka nii mõtlevad, on seda ka tehtud. Aga siit Lõunaosariikidest, lumiste suusamägede vahelt saan ma praegu inimesi oma jutuga innustada.
Ma ei olnud kunagi lähedalt näinud parti, kes on üleni naftaga koos, kuni üleeilseni. Sedagi teleka vahendusel, aga ikka oli masendav. Kuidas inimesed saavad niimoodi teha.
Jah, hiidlasena ja “kellast kellani” töötava inimesena on appiminek raskendatud. Naljaks, siin mere taga olles tundub see Nõva rand kuidagi kaugel olevat. Aga mis siis, kui sama sodi oleks praegu siinsamas Tõrvaninal, Luidjal või palju promotud “Paradiisirannas”??? Ma millegipärast arvan, et ilmselt siiski läheksin välja ja katsuks midagigi teha, kasvõi masuudikänke kokku korjata.
Aga raha annetamine. Mulle millegipärast tundub, et Eesti rik laseb tuimalt vabatahtlike seljas liugu. Niikaua kuni mingil (valitsejatega seotud) klikil lastage tuimalt naftatranspordi arvelt rikastuda, niikaua kui riik midagi ei tee, et kasvõi avastada selliseid reostusi õigeaegselt, ei soovi mina riigi tegematajätmisi kinni maksta.
ELF pole milleski süüdi ja nad üritavad teha, mis veel teha saab, riigivalitsejad aga nuputavad, kuidas võimalikult rohkem raha “juriidiliselt korrektselt” oma taskusse ajada.
Seetõttu: Ei, mina ei anneta.
Vähemalt KUKU raadiost öeldi, et kui pole erivarustust, siis pole neil vabatahtlikel seal midagi teha ja ainult segavad (SIC!), sest enamus linde on kaugel vees. Seega tundus, et raha on parem variant, saavad ehk tuleviku tarbeks muretseda lisavarustust.
Kujundamata blogi oli kui karge meri enne suitsu mattumist
Anna siis teada, palju annetasid.
nuhk albert, kes su blogi lingi jõulude eel perekooli üles pani, kust selle õhtuleht üles korjas ja paari päeva pärast oma lehes avaldas, annab teada, et käis juba pühapäeval päästetöödel. oli masendav.
eriti teadmine, et neist päästetud elusatest lindudest enamik sureb.
to nuhk Albert: aitäh
to Enn: Ma saan aru su pessimismist. Riik oleks ammu pidanud leidma raha oma eelarvest korralike reostuskoristusseadmete muretsemiseks (nagu ma aru saan, üritades teemat siit lugeda, on reostustõrje ja -kontroll Eestis väga lapsekingades).
Aga see on ka teatud eneseväärikuse küsimus, minu jaoks. Labaselt öeldes: mul oleks paha maitse suus, kui ma ei saadaks seda raha. Küsimus ei ole valitsuses ega isegi mitte naftareostuses, küsimuses on selles, kas ma üritan aidata või mugavdun.
to Tiigrikutzu. Et kui palju. Ma saadan 2000 krooni. See on selline standarnumber, mida olen ka varem mõnda kohta saatnud.
KÕIGILE. Kas nõustute Peetri arvamusega, et eelmine, standardkujundusega lehekülg oli parem ja nagu karske meri? Ma panin ajapuudusel esimese sobiva kujunduse (mis mulle siin meeldis – see, et kommentaarid haakuvad visuaalselt õige peatükiga, enamus teisi layoute paneb kommentaarid tükk aega pärast teksti ja justkui eelmise peatüki ette, nii et ei saa aru, kuhu nad kuuluvad.)
Ma võin kohe tagasi vahetada algse variandi.
Või kui kellelgi on WordPressiga tegemist olnud ja oskavad head kujundust soovitada, andke teada, kas siin või eppppp@hotmail.com
Minul on selline soov sissekannete osas, et palun kasuta tag‘i more võimalust. Olen ise ligi aasta WordPress‘i seestpoolt näinud ja tean, et see võimalus on täiesti olemas 🙂
Leheküljed pole siis mitme miili pikkused, ometi saab asjast huvitatu kogu artiklit/sissekannet ühe klõpsu järel edasi lugeda.
Päikest!
Kujunduse kohta…..eelmine oli visuaalselt parem küll aga kui sellega kommentaaride asukoht on jama, siis äkki mingi kolmas variant…see hall on sama hall kui meie taevas siin…..pole mitu päeva päikest näinud! oh!
Väga rumal ja õnnetu lugu nende lindudega.. Viimased uudised on, et ministeeriumile oli juba 23. jaanaril võimalik reostusetekitaja teada… Ühel naftatankeril oli õnnetus vms leke. Need isegi andsid sellekohase teate… Aga siin teema sumbus kuni reostuse ilmsikstulekunii.
Mina kujunduse suhtes ei virise, sest “disko pole oluline, punk on põhiline”. Olgu see blogi ükskõik kui värviline-ilma sinu juttudeta poleks sellel “visuaalsusel” või “kasutajamugavusel” või “maitsekal fondivalikul” niiehknaa pointi.
Peaasi et vaevata komme saan lisada 😉
jah, eelmine (olematu :)) kujundus oli tõesti kõvasti parem, minu väsinud ja rikutud pedagoogisilm kohe puhkas. nüüd aga vaevleb siin hallis kribus..
😉
asju saab tegelikult alati teistpidi ka vaadata.
neid linde vaatan telekast küll ja nutt tuleb peale, aga samas ma tean, et seal on juba hästi-hästi palju inimesi, kes päästavad need linnud, keda päästa annab ja keda päästa ei anna… seal ei muuda ju miski enam midagi.
raha… seda saadaks küll. kui oleks midagi saata.
aga see rahasaatmine tundub samas kuidagi nii võlts. nagu umbes, et oh, mis ma ikka hakkan kohale tulema, säh, te võtke mu raha ja rabelge.
näiteks kodututele kiisudele-kutsudele ei saada ma enam kunagi raha, korra olen seda teinud. lähen parem ise varjupaika kohale ja aitan, annetan kassidele oma kiisude vana liivakasti ja tänaval toidan neid kodutuid loomi. on kuidagi siiram, kui see paberist abi.
tegelt tunnen ma üllatunud, kui palju on neid, kes vabatahtlikuna lähevad sellises olukorras appi. olen käinud kahel korral õlireostust likvideerimas ja mul on alati olnud siiralt heameel näha, et kaitseliitlased, päästerühma inimesed + hulk mitte organiseerunud vabatahtlikke tuleb ka tööajal appi. järelikult on Eestis suur hulk inimesi, kes südametunnistuse sunnil lähevad ja aitavad, mitte ei küsi esmalt – aga mida ma selle eest saan
Ja rahaannetusega on nii, et ei tea iial, kas saadetis jõuab õigesse kohta.
Ma panen nüüd eelmise, standardkujunduse tagasi.
Ja esmaspäevaseks http://www.greengate.ee looks kirjutan raha annetamisest ja aitamisest – väga vastuoluline teema, kindlasti.
Mulle meeldis eelmine kujundus kohutavalt. Oi kui erinevad ikka on inimeste maitsed. Keegi peab alati kannatama. 🙁
Mina tulen looderannikult just. Kõndisime 15 km, kokku korjasime kuuekesti umbes 50 lindu + elusaid, kes läksid pessu. Kurb oli vaadata musta kõhuga luikesid, kividel koperdavaid aule, ujuda püüdvaid parte.
mina ka ei annetanud sel korral. Tundub, et tegelikult ei jää praegune olukord üldse mitte raha taha. Meil on ju ometigi olemas mitmed reservfondid jm – miks pagana pärast ei võeta sealt momentaalselt raha, et kiiresti reageerida. Karjuda tahaks lihtsalt. Kas tõesti peab mõne saja/tuhande krooni kaupa raha koguma – et mida siis sellega nädala pärast teha? Ega rahvalt ei kogu raha ju paari tunniga – selline õnnetus nõuab aga just KIIRET tegutsemist. Siis on see raha neil olemas ja mis sellest saab? Hakkavad sellest nö põhivahendeid ostma päästeametile!!! Ja maksavad rõõmsalt 150 000 krooni kellelegi nö lahkumishüvitist. See on tahte ja oskamise küsimus. See summa, mis oleks vajalik asjale kiirelt reageerida ei ole nii suur, on lihtsalt lubamatu ja naeruväärne hakata tegema korjandust. Järgmine kord teevad veel rahvahääletuse, kas asuda tegutsema või las olla pealegi.
ah jaa, triibulised sokid olid ikka väga lahedad!
Ah-mis-see-minu-100-krooni-ikka-aitab inimestele – Roheline Värav kirjutab: Laekunud annetusraha eest muretseti reostuspiirkonnas töötavatele vabatahtlikele kaitseriideid ja töövahendeid ning korraldati lindude pesu ja transport Tallinna Loomaaeda.
Toetustest moodustati sihtotstarbeline fond, mille eest toetatakse vabatahtlike tegevust looduskaitselistel töödel ja kindlustatakse ekspertide osavõtt olulistest ettevõtmistest.
asi ei ole selles: Ah-mis-see-minu-100-krooni-ikka-aitab. Vaid asi on selles, et see ei ole koht kus oodatakse annetusi. Sellise asjaga toime tulemine on riigi esmaülesanne! Annetusi kogutakse kui on tegemist asjaga, mis ilma kõrvalise abita ree pealt maha lükataks. (Mida vähem selliseid asju on, seda parem). Mina annetan tegelikult hea meelga (kui vähegi raha on), aga ma ei talu sellist suhtumist, et las lollid annetavad raha, siis on neil tunne, et on midagi ära teinud ja õiendavad vähem. Olen võibolla küünik, aga nii see praegu välja kukub. Annetused on mõne asja tasapisi järeleaitamiseks, aga mitte riigi katastroofi valmiduse tõstmiseks.
Rohelisest: Uute asjaolude ilmnemise valguses on lugu täitsa veidraks läinud. Mitte et oleks raha vähe olnud või inimesi vähe olnud või helikoptereid vähe olnud. Või me ei oleks teadnud, mida teha. Ma ei räägi sellest ka, et eesti rahvas oleks pidanud seda kindlasti teadma, milliselt libeeria tankerilt kütus voolas, aga et kaks ministrit nagu koolipoisid eile pidid vabandama, MIKS nende alluvad neile ei öelnud, mida nad asja kohta teavad, on ikka tase. Ei tea, kas nad arvasid, et naftaloik ujub ise minema või? Või siis ei pane Reiljan-Laanet enam tähele, mida neile räägitakse. Viimane võib ka olla muidugi, aga kui peaminister väidetavalt juhuslikult ühe tuttava käest (sic!) kuulis, milles värk on, siis võtab ikka tummaks küll mõneks ajaks. Aga võibolla on see märk sellest, et keskkonnaministeeriumis ikka tõesti tegeletakse jumal teab millega ning minister omakorda veel sellega, mis talle kõige kasulikum. Ei taha küll nö verd näha, aga ehk oleks väike loputamine ikka vajalik? Kes võiks olla hea keskkonnaminister, kes peale puudelangetamise ka muust peaks?
Lehekülje kujundusest: minule meeldis eelmine kujundus väga. mis hall? see on siin praegu kuidagi steriilne…. nagu kliinikus. :S
Vastuoluline on see järjekordne niigi vaestele (70% eestlastest ei saa keskmist palkagi!) suunatud südametunnistusele koputav kerjakampaania ning ainult ja ainult vabatahtlikele lootmine. Eilsete uudiste taustal (3. palgatud nõunik, röögatud kuluhüvitised, riigieelarve ülelaekumine), mida me kõik lugesime, oleks riigil raha küll ja peale. Seda juba maksudena kokkukorjatud pappi surutakse pigem juriidiliselt korrektselt oma tasku kui vaadatakse oma ninnukesest kaugemale.
Mina püüan rahaliselt pinnale jääda ühe teise riikliku tegematajätmise pärast, seega miinustest ei saa ka annetada ning kindlasti ei saa ma ka läänerannikule appi minna, sest siis poleks homme tööle enam asja.
Ning ikkagi loen su blogi edasi. Kujundusest sõltumata 😛
mind lihtsalt huvitab, kas roheliste kogutud raha ikka jõuab sinna, kuhu pidi ehk kas ostetakse neid ühekordseid kaitseülikondi või jagab tegelt neid vahendeid hoopis päästeamet, kes eile ka vabatahtlikele bussi tellis ja kõik selle kinni maksis? suvisel õlitõrjel igatahes maksis päästeamet kaitsevahendite eest. aga see on uuriva ajakirjanduse teema, kuhu saab roheliste korjatud raha ja kui palju kulus seekord päästeameti raha vabatahtlike peale.
PS muide, roheliste PR tegevuse ees võtan müsti maha, seda nad oskavad.
õlireostusega seoses tekib mul mitu mõtet. esiteks tean ma väga lähedalt inimest kes üle maailma käis just õli reostusi koristamas ja tal on isegi olnud kunagi oma firma mis sellega tegeles. ta rääkis oma lugusid kuidas nad põhja kanada ühel väiksel saarel olid kus elas palju karusid. seal pidi iga puhastaja juures olema inimene spray pudeliga. spray lõhn hoidis karusid paar meetrit inimestest eemal.
ühel palmisaarel õlireostust puhastamas käies oleks ta äärepealt kaotanud oma tütre. nad puhastasid parasjagu kaljulõhe kui algas maavärin. õnneks pääsesid kõik eluga.
täna ta korraldab konverentse ja õpetab välja erinevate riikide keskonna kaitsega tegelevaid inimesi.
ta elab siin samas eestis. ja päris lähedal sellele kohale kus hetkel on kõige rohkem reostust. ma ei tea kas ta on suhelnud kunagi ka eesti keskkonna ministeeriumi või rohelistega. ma pole temalt seda kunagi küsinud.
teiseks olen mõelnud, et kas ma peaksin raha annetama?
ma olen oma tõekspidamisi silmas pidades aastate jooksul palju annetusi teinud. need pole rahaliselt tegelikud suured. kuid suured asjad ongi tehtud väikestest. ma pole kõige rikkam ja ka kõige vaesem mitte. olen teinud annetusi vastavalt oma võimalustele.
mul on pangas püsikorraldus tänavalaste abistamiseks.
kui päris aus olla siis ma arvan, et sellega peaks tegelema ikkagi meie riik. kui riik on kõik õigesti teinud siis peaks riigile korvama selle reostuse likvideerimiseks kulunud raha kindlustus. vähemalt nii toimib see ülejäänud maailmas. seega mina hetkel veel ei kanna raha üle neile kontodele mis siingi teemas antud on. ma ei tea mis ma homme mõtlen ja tunnen.
kolmandaks. mulle meeldib see heldam taust väga. silmal on lihtsam. head asjad tulevad ikka lihtsas pakendis 😀 nii ütles minu vanaema.
See linnulugu on täpselt see asi, miks mulle Eestis ei meeldi. Suur hulk inimesi lihtsalt ei hooli. Mitte niivõrd, et minister ei hooli, aga kõik need, kelle kätte info toppama jäi. Nagu me ei elaks päris maailmas, nagu kõik oleks mingi mäng meie ümber. Kas see üks rahakandmine parandab? No äkki parandab. Aga veel enam parandab see, kui need kes hoolivad, need räägivad sellest. Kirjutavad ajalehes, kandideerivad omavalitsustesse, valivad jms jms. Osalevad ja ei ole ükskõiksed.
Mulle meeldisid jalad rohkem. Oli ehk omapärasem. Aga tegelikult ma arvan, et see on Epu blogi ja Epp peaks ise otsustama, mis talle meeldib. Tema valib ju sõnu ning tema valib ka värve. Kujundus annab sama palju teavet kui sõnad, muuhulgas.
Mina annetasin raha ja mulle tundub, et kui annetada raha otse Eestimaa Looduse Fondile, siis saab fond seda kasutada tunduvalt kiiremini, kui oodata rahaeraldust riigilt, mis läbib paratamatult teatava bürokraatliku kadalipu. Need surevad linnud lihtsalt söövad mul südame seest ja ma küll ei arva, et fond kuidagi minu ja teiste annetusi kuritarvitaks. Ma usun, et selleks see annetuste kogumine korraldatigi, et fond saaks tegutseda kiiremini ja iseseisvamalt. Praegugi ju paistab, et üsna suur aur läheb valitsusel selle peale, et selgitada välja, kes infosulu tekitas, mitte aga selle peale, et võimalikult paljude lindude elu päästa.
Just tuli uudis, et hukkunud linde leiti juba ka Tallinnast Pirita rannast. Aina jubedamaks läheb. 🙁
Triinule. See on riigi esmaülesanne tõesti, aga kui riik ei tee midagi, kas siis ajame ikka kõhu punni ja ütleme, et riigi asi, samas iga minutiga surevad linnud ja iga minutiga on võimalik, et mõni loom läheb mürgitatud lindu sööma randa. Loll on jääda riigi tegevust ootama. Nagu keegi vist ELFist ütles: tegelege looduse, mitte ministritega! Kui see reostus mulle korda läheb, siis ma ei hakka mõtlema, et mida riik peab tegema või kuhu rahad lähevad, vaid mõtlen loodusele ja annan oma parima selle päästmiseks.
Minul on ka plaanis väike annetus teha ja justnimelt Eestimaa Looduse Fondile. Olukord muutub aina jubedamaks. Tänase Postimehe esileheküljed toovad pisarad silma. Ja seda mitte ainult naftareostuse pärast. Eesti poliitikutele ei paista millestki muust huvituvat kui ainult enda sissetulekutest. Kui midagi juhtub, siis on esimene asi hakata süüdlast otsima ja kellegi tagasiastumist nõudma, selle asemel, et konkreetse probleemiga tegeleda.
kirjavead süntaksis: eesti poliitikud
Kuule Maarja, kui see reostus Sulle korda läheb, Sa ikka pead mõtlema, kuhu see raha läheb. Kui Sa piirdud lihtsalt annetusega, siis on see ju pelk südametunnistuse rahustamine. Kui aidata tahad, siis pead tegema seda sellisel moel, millest kõige rohkem kasu on. Pole ju raha puudus praegu kõige suurem mure. Olen nõus Tatsutahime´ga, et peab rääkima ja ei tohi jääda ükskõikseks. Käin seal kandis suviti tihti ja mõtlen nüüd õudusega, mis saab nüüd kevadel neist rästikutest (seal kandis on neid palju). Ärkavad vaesekesed (meil nad nt talvituvad rannas) ja … Nad on väga tundlikud keskkonna reostusele. Nõuka ajal kadusid nad peaaegu ära. Nüüd on neid iga aastaga juurde tulnud. Ikka väga suure jamaga on nüüd hakkama saadud. Uhhhh!
Mingil moel sümboliseerivad need pigised ja surevad linnud rannal seda mida viin on teinud eesti rahvaga maal.
Tunnistan, et mul on kõrini. Olen annetanud (ja mitte üks kord) lastehaiglatele aparatuuri muretsemiseks, vähihaiglale millegi jaoks, annetanud tasuta raamatuid varjupaigale ja riideid heategeval otstarbel. Ja mulle on jäänud vaid lootus, et need jõuavad õigesse kohta. Vaadates naerunäolist keskkonnaministrit, kes kinnitab, et tema arvates on kõik korras, tunnen ma sügavalt, hingepõhjani ebaõigluse puudutust.
Epu blogi lugejatele teadmiseks – Epul pole kuni homme õhtuni internetti. Sest Rockawaylt lahkus telefoniühendus ja seoses sellega ka internet. Ja Epp sai teada veel ühe Ameerika elu toreda külje – telefoniühenduse taastamisega pole kellegil eriti kiiret. Telefonimehed arvasid nimelt, et kui nad laupäeva õhtuks juhtmed kokku sõlmivad, siis on hästi küll.
Nii et uued lood alates pühapäevast (mis New Yorgis algab teatavasti 7 tundi hiljem, kui Eestis).
veel selle linnuasjanduse kohta: kui mingi teoreetiliselt asjatundja-mees ütleb telekas, et noh jah, viime nad siit Tallinnasse loomaaeda, aga nad kõik surevad seal nagunii, siis…
Muideks see Taani karikatuuride jama hakkab juba kõiki muid uudiseid varjutama. Maailm on hullumas …
http://www.greengate.ee/index.php?page=1&id1=14642
Nagu arvatavasti olete järeldanud, on Epul telefoni- ja internetiühendus ikka veel endiselt maas (rike hõlmab terveid suunakoode nende piirkonnas). Niipea kui sellest “ameerika värgist” asja saab, tuleb ka Epp uuesti eetrisse…
Epu fännid, kuniks Eppu pole, minge andke vahepeal tema blogi poolt hääl, sest tegelikult on ju tema Eesti parim blogija 🙂 http://ajaveeb.ee/index.php
nojah, mõte on ju hea, aga…Et hääletada peab tegema endale elioni e-passi. Sorry, aga seda küll mitte. Need, kellel e-pass olemas, hääletage!
elioni e-passi tegemine ei ole tülikas. Ilma isikut tuvastamata kaotaks hääletamine mõtte, sest siis saaks lõpmatu kordi hääletada.
Tänan sind kes sa Läänemaa rannas püüdsid anda endast kõik ja enamgi veel täites vastutustundlikult oma inimese kohust.
Nüüd on vaja astuda järgmine samm ning meenutada meie valitud juhtidele nende kohust võtta samamoodi vastutus oma tegevusetuse eest.
23.11.2004 viis riigikontroll läbi auditi “Merereostusjuhtumite käsitlemine ja reostuse likvideerimine “milles andis hävitava hinnangu eesti võimekusele võidelda tekkivate katastroofide vastu.
Tänagem poliitilise vastutuse kandjaid
Keskkonnaminister Villu Reiljan 10.04.2003 – …….
Siseministreid Margus Leivo 10.04.2003 – 13.04.2005 ; Kalle Laanet 13.04.2005 –
peaminister ansip, parts
Las linnud kes hukkusid nende meeste tegematuse pärast teevad veel viimase lennu. Võta see pisike hukkunud kangelane ning saada see vabalt valitud mehele selles nimekirjas.
Oma meelsuse näitamiseks saada neile meestele lihtsalt õline kalts!
Keskkonnaministeerium: Narva mnt 7a
15172 Tallinn, Eesti
Siseministeerium: Aadress: Pikk 61, 15065 Tallinn
Peaminister: Stenbocki maja
Rahukohtu 3, 15161 Tallinn
Epu blog on omas teemas kindlasti parim, juhul, kui sind huvitab elu välismaal, perekonnavärk ja läbisaamine mehe sugulastega jne, mis mind mingil määral ka väga huvitab, muidu ma seda ilmselgelt lugemas ei käiks.
Aga samas loen oma vaba ja vallalise varastes 20ndates sõbranna blogi, millest saan temapoolse versiooni toimunud pöörastest pidudest ja Tallinna metsikust ööelust vürtsitatuna mõnusa eneseiroonia ning piisava kriitilise meelega. Tolles, vabade ja vallaliste teemas pean ma jällegi tema blogi Eesti parimaks. Nii et see on väga suhteline värk ikkagi 🙂
Aga samas oleks hästi kurb, kui Epp ühel päeval meid oma tegemiste-toimetamistega enam kursis ei hoiaks, sama kurb ja igav nagu praegu iga päev lootusrikkalt seda lehte kiigates avastan, et ikka veel ei midagi.
Olen igal juhul ootel 🙂
ega see e-passi tegemine ei ole raske jah, selles polegi küsimust. Ma ei tea kuidas teistel, aga minul on küll neid kasutajatunnuseid ja passworde väga palju kogunenud. Sellepärast arvangi, et ajaveebi tegijad oleksid võinud leida parema mooduse hääletajate autoriseerimiseks, kui seda on e-passiga. Kusjuures e-passi kasutamine ei taga sugugi mitte seda, et üks inimene saab hääletada ühe korra, konto loomine on tasuta ja keegi ei takista ühel inimesel loomast mitmeid kontosid (osadel juba nagunii on).
Sellistel konkurssidel ongi jama sellega, et hääletamine ei toimu päris ausalt. See sügis oli üks kassi-koera foto konkurss, kus võitjatel oli üle 2000 hääle. Hääletamisperiood oli 2 nädalat. Seal oli muidugi see jama, et kontrolliti ainult, et ühelt IP-lt tuleks üks hääl, aga kui on dünaamiline IP, siis ei ole mingi probleem hääletada nii palju kui süda lustib.
Ütleks siiski, et Epu blogi on parim. 🙂
Mulle natuke jäi kripeldama Epu poolne agitatsioon rannikule appi minna. Juba pühapäeval rääkis Vikerraadio, et abikäsi siiski rannikul ei vajata kuna ilmastikuolud on äärmuslikud.
Neile, kes Eestis ei ela teadmiseks, et meil on hetkel külmalaine. -20 kraadi mere ääres võib abistajast teha kiiresti abivajaja. NYCis seevastu vist temperatuur nulli ümber.
Abistajad on hoopis oodatud ‘lindude haiglasse’ – vähemalt selline seis oli pühapäeval.
Aga kas see algses postituses antud telefoninumber on õige koht küsimiseks “kas ja kus mu abikäsi vaja?” Selle numbri võtsin ca nädal tagasi vist EPL-st.