Küsimusi igapäevaelust (aidake raamatut kirjutada ;)

Ma panen siin kokku oma www.greengate.ee saidis ilmunud lugude põhjal raamatut “Roheliseks kasvamine”. Ja sinna on siis toimetaja palunud teha põhitekst juurde pisikesi infokilde kastikeste sisse.

Näiteks: kumb on parem valik: plastikust või pehmest papist tehtud munarest?

Või: kui avalikus WCs on paberkäterätid ja elektriline kuivati, kumma kasutamine on keskkonnasõbralikum valik?

Kui teil tuleb veel pähe lihtsaid küsimusi igapäevaelust, millele te ei tea vastust, aga mille teadmine aitaks teha keskkonnateadlikumaid valikuid, siis – palun jätke need küsimused siia blogisappa või mu mailiaadressile epetrone30@aol.com

…Et eks ma siis üritan siis neile mingisuguseid vastuseid leida 😉

 

10 mõtet “Küsimusi igapäevaelust (aidake raamatut kirjutada ;)

  1. kaur

    * kas osta kalleid kohalikke või odavaid välismaiseid: toiduaineid, riideid.

    * kuhu viia kasutatud patareid. (õigemini – kust selle kohta infot saab?).

    * kuhu viia majapidamises tekkiv ühesugune praht. klaas, autokummid, metall. tegelikult oleks vaja jällegi viita jäätmekäitluse infole veebis. (kui selline inf veebis üldse on – suvine otsimine näitas, et korrektset infot pole peaaegu mitte kusagil, ei veebis ega keskkonnaameti teabetelefonidel ega mujal)

    * mähkmed.

    * millist sorti pesupulber, seep, shampoon?

    * investeeringud. tahan xxxxxx krooni niimoodi kasvama panna, et a) saan normaalset tootlust ja b) tean, et selle rahaga ei tehta siberis või hiinas sigadusi. mida teen?

    * reisimine. kas pean iga kodust eemale viiva kilomeetri pärast ökopisaraid valama?

    * “kes on kes” eesti keskkonnakaitses. seda tahaks muide TÕESTI. et keskkonna-organisatsioonid oleks üles loetud koos nendevaheliste suhetega ja lühikeste kommentaaridega. umbes et “KIK – keskkonnainvesteeringute keskus – allub rahandusministeeriumile – aga on sellegipoolest reiljani kontrolli all – http://www.kik.ee” “ELF – valitsusväline, strandbergi esindusorgan – http://www.elfond.ee” – jne.

    * keskkonnafoorumite ja muude lehtede aadressid. (oleks hea, kui see nimekiri oleks tegelt VEEBIS ja raamatus oleks VIIDE sellele). öko-talundus, ehitus, remont, transport. rattaga-linnas wiki, marlimähkude-tugigrupp, taaskasutuskeskus. jne.

    * kas kogumisse antud klaas ja plastik tehakse töötlemiseks katki? kas neid peab enne pesema? mis saab, kui vanapaberi vahele jääb kilet või metallklambreid?

    plastikust vs papist munaresti teema on IMHO pseudo 🙂 ja seda võiks ka öelda.

  2. Eda

    plastikust või papist munarest ei ole üldse pseudo, sama valik on jõulupuu osas – kas päris või plastikust. inimene langetab poeriiuli ees valikuid iga päev ja reeglina ei viitsi inimene poole seminaritöö jagu andmekaevandust teha, et lihtsatele küsimustele vastuseid otsida. eriti oluline oleks leida kuskilt nõuandeid igapäevaselt ja eluaeg tarbitavate asjade kohta. mähkmed, sidemed, kodukeemia, kosmeetika (mitte dekoratiiv-, sellest räägitakse juba päris palju, aga hooldus-), riided, jalanõud, mänguasjad. energia- ja veetarbimise säästlikkusest – kas sellest tõuseb tõesti kasu ainult meie ettekujutuses nagu Strandberg väidab?

  3. Lilly

    – kas nõudepesumasin on roheline ka üksiku inimese majapidamises? 🙂 Arvestades sealjuures massina tootmiseks kasutatud resursse ja hädavajalikust suurema arvu nõude olemasolu.
    – kas kodumaine õunakompott või Uus-Meremaalt imporditud värsked maheõunad?

  4. ematehnik

    kas taastuvast toorainest (lina, puuvill, vill) valmistet rõivad on ikka säästlikumad kui naftast tehtud? (ihu- ja nimsõbralikkust kõrvale jättes)
    nood naftalised ei vaja tihtipeale triikimist, puuvill ja lina enamasti vajab. triikimata olekut kogukond ei aktsepteeri, aga triikimine käib elektriga ja elektri tootmine ju saastab ja kulutab…

  5. unekott

    mind huvitab kogu selle roheluse juures üks (võib-olla) suurem küsimus. mis juhtub siis kui, ütleme, 10-20% tarbimisühiskonnast võtaks selle mõttemaailma omaks? ‘hiinas toodet’ kaupu ei osteta, plastikut ignoreeritakse, energiat tarbitakse vähem jne. jne.
    kas mingi hetk tuleb piir vastu, kus suurettevõtted (eeskätt siis hiinas, taivanis, venemaal) hakkavad uksi kinni panema? mis saab nende maade majandusest? nendest peredest, kes (kellelapsed) sealsetes vabrikutes töötavad?

  6. liinet

    riidemähkmete teemal on olemas oma virtuaalne tugigrupp yahoo gruppide all. Nimeks piss ja pott.

  7. Keegi

    Alles 20 aastat tagasi elasime üsna roheliselt. Toda elu ei oleks üldse raske kirjeldada, kuid protsess ei pöördu. Näiteks, keegi ei hakka enam tootma hapukoort, mille realiseerimisaeg on 24 tundi. Küll aga tahaks teada, mida ikkagi sisaldavad need toiduained, mida poest ostame. Kuidas võime kindlad olla, et nood Uus-Meremaa maheõunad on tõesti maheõunad? Kas võime kindlad olla, et 2,5 % piim sisaldab kaltsiumi? Kas Kellogsi rohelise kukega maisihelbed ei sisalda GMO maisi jne jne. Kust saada infot, et rohelisemaks saada selle läbi, et igasugust solki mitte osta, hoolimata heast maitsest. Keskkonnaspetsid arvavad heal seeneaastal, et kuskil jälle lekkis kiirgust rohkem kui vaja. Ei tea, ei tea.

  8. Külvi

    Kui munarestid siis kindlasti pressitud papp, saab panna vanapaberisse. Seesama jõulukuuskede teema, isiklikult arvan, et eluskuused on kordi keskkonnasõbralikumad. Võiks välja tuua kui palju ikkagi läheb toorainet ja energiat kogu selle ilu tootmiseks. Ja veel kunstkarusnahad, millest toodetud, kui palju energiat kulutatud ja kas need ka kõdunevad või on nendega nii nagu ühekordsete mähkmetega!? Ja veel muidugi need nõudepesemismasina tabletid?! Alati kui ma ühe jälle sisse panen mõten, et äkki peaks ikka poodi minema ja ostma eraldi pulbri ja loputusvahend, saastaks vähem.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.