05.10.07 kirjutas Epp Petrone <epp.petrone@gmail.com>:
> kustkaudu te seda paberi
> taaskasutust ajasite, mu mälu järgi te tegite selle oma firmas. Ühe sidebari
> tahaks teha sellest, kuidas samm-sammult saada oma firma paberit sorteerima
> ja kes tuleb seda siis ära vedama jms.
>
On 10/7/07, PilleRiin <pilleriin@gmail.com> wrote:
Aga paberiteemat kontoris me ei saanudki lahendatud. Ainus variant
ongi umbes ise ära viia. Sorteerisime küll, kuid koristusfirma toppis
ikka kõik samasse prügikasti.
pilleriin
10/8/07, Epp Petrone <epp.petrone@gmail.com> wrote:
Mhm, mis siis teha selle firmasisese paberisorteerimise teemaga… Tahtsin seda kirja panna samm sammult: vaja konteinereid, teavitada kõiki osalisi, ning NB!! kuhu helistada, et tellida järelevedu.
Kas see asi polegi siis võimalik??
Epp
TÜ õppehoone juurde toodi küll esimesel küsimisel paberikonterinerid. Sortimine toimub nii, et ebaolulisem paber läheb eraldi kasti, kust koristaja viib selle konteinerisse, delikaatsemad asjad lähevad läbi hundi ning siis ka paberi konterinerisse.
Sortimine toimus samamoodi ka minu teises töökohas. Ei mingit probleemi.
Ka oli reegel, et toidujäätmeid tubades prügikastidesse ei pandud vaid ikka ainult köögis olevasse kasti. Nii oli koristajal kergem asju sortida.
Tartus tegi seda siis cleanaway. Ehk võiks otse prügifirmast uurida, et kuidas saab töökoha juurde paberi konterineri.
haa, meil on see teema, et suur büroohoone kesklinnas. prügikaste jms tühjendab koristusfirma. ma Ei Tea, miks nad ei suuda vanapaberit eraldi korjata. võibolla nüüd suudavad ka, see teema oli meil üelval ikka jupp aega tagasi, polegi nüüd kontrollinud.
meil väike firma ka, no ei teki mingeid mitmeidsadu kilosid kuus. põhimõtteliselt pole ükski äraveofirma sellisest kogusest huvitatud.
Huvitav see kõik, kogu roheraamat ilmselt, aga mida teoreetiliste teadmistega peale hakata olukorras, kus ma paberi ja pakendid saan oma kodu juures spetskonteinerisse viia, aga kõik muu, sorteerigu ma seda kodus v ei, läheb ju nagunii prügiautos ühte koormasse?
Paberikonteineri puhulgi pole ma siiani sotti saanud, kas KÕIK paber ja papp sobib sinna v ei.
Aga muu läheb ju kõik ühte patta. Toidujäätmed segamini vanade rõivaste, hambapastatuubide, šˇampoonipudelite, vanade švammide, põrandavaipade, jalatsite jnejnejne kraamiga?
Mis see ühes kandi pealt arukas ja sorteeriv olla siis üleüldse aitab? Miks ma pean oma kodus mitut prügipange, kui reaalselt saan eraldi viia vaid pakendid ja paberi, klaasigagi läheb asi juba keerukamaks, sest see konteiner on, aga kaugel.
Ja kui palju on inimesi, kes oma läbipõlenud lambipirni või äratuskella patarei pärast pool linna läbi jooksevad, et see ära anda?
Kuni pole töötavat süsteemi, seni…
kõik paber ja papp jah. puhas muidugi. vanad ajalehed ja kõik.
ei sobi aga paberpakendid, mis on kiletatud kasvõi ühe külje pealt, ka tetrapakid jms ei sobi sinna.
Mitte otse sel teemal, aga paberi teemal ometi – kas ei peaks rohe-raamatus kirjutama ka muust paberi kokkuhoiust peale pakendite? Jällegi justkui primitiivsed asjad, aga siiski – kas maksab osta-tellida lehtesid ja ajakirju, mida vaid kord loetakse (eriti kui ajalehed on veebis olemas), kas maksab veebist huvitavat artiklit-lugu leides see välja trükkida, et mõnusam lugeda oleks ja millist paberit siis ikka võiks võimalusel trükkimiseks kasutada jne
Siinkohal oleks muidugi huvitav kuulata Epu arvamust kirjastamise ja paberi kokkuhoiu kohta – kuidas otsustada, et kas see raamat, mida kirjastatakse, on väärt kogu seda “raiskamist”, mida raamatu tootmine kaasa toob? – paber-puit muidugi, trükimasinate poolt tehtav töö, raamatute promomiseks-müümiseks mõeldud sõidud-üritused jne?
Kuna raamatud on suhteliselt kallid, siis ma tean, milliste kriteeriumide järgi paljud neid ostavad – ja see tundub enamvähem öko. No et raamat ostetakse vaid siis, kui on suhtliselt kindel, et seda tahad ka teine kord kätte võtta, et seda tahab kätte võtta ka su pere… st et see teeb sind paremaks, targemaks, õnnelikumaks jne.Aga kuidas on kirjastamisega?
Meie kasutame Ragn-Sellsi dokumentide hävitamise teenust.
http://www.ragnsells.ee/index.php?page=178
Kadri, mul tuleb sellest omaette jutt. On küll skisofreeniline olukord.
Muide, lugesin ennist netis otsiskledes ühe kurva loo kirjastusäri argipäevast.
http://punchthekeys.wordpress.com/2007/09/13/occupation-killing-trees/
Minul vähemalt toimub 99% protsessist ilma paberita. Raamatupidamine, kirjavahetus, toimetamine jne.
Mnjah, enamikul kirjatustel ei toimu.
Suurem jagu keeletoimetajaidki ei suuda teksti otse arvutis sama hästi lugeda kui paberil. Nii need paberimäed kuluvad.
Omaette kysimus on jällegi, miks tänapäeva printeritele sobilikku jäätmepaberit ei tehti (või kumb peaks kummale vastu tulema).
Ja kus ma siis need kiletatud paberid panen? Paberikonteiner tahetakse plastist puhas hoida. Kas plastikonteinerit paberist puhtaks ei taheta? Nii et siis on yks omaette paberplastikonteiner? Ja nii edasi ja nii tagasi.
Ja siis kõige selle krooniks ei või sa ka siis, kui su maja läheduses ongi triibuline konteinerivorst, olla kindel, et tal järgmisel nädalal samasugused triibud on. Kord tuleb lahku panna roheline ja pruun klaas, siis pole jälle plastikuosa ollagi. Yhes varasemas elukohas olin sellega pysti hädas: konteinerivalik vahetus iga tuulega. Igas korteris pole tubaste hunnikute kasvatamiseks ruumi kah.
Kus need keeletoimetajad/toimetajad küll veel on, kes ei eelistaks teksti arvutis lugeda? Ise hädas pigem sellega, et kirjastustele nt meeldib miskipärast oma trükised kirbukirjas välja printida ja siis lugeda tuua. Tähtaeg on (erinevalt rahamaksmise tähtajast) muidugi alati juba eile olńud – ja loe siis neid kiiresti ja paranda nii, et keegi aru ka saaks!
Nende auks peab küll ütlema, et enamik üritab ikka paberilehe mõlemad pooled ära kasutada. Aga mage ikka.
Kui sa keeletoimetad mingit romaani või ajaviitekirjandust, siis on ehk tõesti võimalik seda teha arvutiekraanil. Keerulisemate tekstide puhul seda teha ei saa ja tuleb siiski väljatrükk teha, sest muidu kannatab nii publikatsiooni kvaliteet kui toimetaja silmapaar. Aga seda olen küll märganud, et kirjastused juba üritavad paberilehe mõlemaid pooli ära kasutada.
ma ei tea, kas sa sellest ka kirjutad, et firmasiseselt saab jah palju paberi teist poolt ka ära kasutada. ja muidugi võiks ju kasutada vanapaberist tehtud koopiapaberit. meie kasutame, on küll veits kallim, kuid mitte oluliselt, kui hulgi mitu pakki osta. kahjuks bürootarvete poodides vähe saada seda, ostsime otse maaletoojalt mõni aasta tagasi, aga ehk nüüd olukord poodides parem, pole uurinud.
vanapaberi teemast veel niipalju, et saime toreda üllatuse osaliseks, kui hakkasime rootsi tuttava saadetud paki ümbrist lahti võtma – et mullikile eraldi ja paberist ümbris eraldi, suur oli üllatus, kui rebides terve põrand vanapaberi tükikesi laiali pudenes! kas meil ka selliseid pakiümbriseid toodetakse?
Paberikasutus on väga hell teema. Miks peab koopiapaber lubivalge olema? Miks on enamus laste mähkmeid lumivalged? Miks wc paber ei võiks olla vähem valgendatud ja pehme? …
Kui kontoris julgesin mainida, et äkitse otsiks keskkonnasõbralikumat tarnijat, hakati hämama lepingupartnerist ja korporatsioonisiseset poliitiakst.. My ass..
pilleriin ja teised, kui tahate endale papikonteinerit, siis kirjutage info@pakendiringlus.ee
Seke, mis firma paber see konkreetselt on, mis on vanapaberist tehtav büroopaber? Kes on maaletooja?
PilleRiini häda on selles, et ta ei saa aru, et teisele inimesele teadlikult halba tehes ei saa enda elu õnnelikuks teha. Kunagi tulevikus ta saab sellest ilmselt aru ja siis muutub ta elu ka igas mõttes paremaks. Aga mitte keegi ei tea (ta ise kõige vähem), millal see targemaks saamise aeg kätte jõuab.