Enne vestlesin ühe tuttavaga, kuulsin järjekordselt seda muret, et inimesed ei tea, mida teha tetrapakkidega.
Mina olen aru saanud nii (roheraamatu kirjutamiseks uurisin) – tetrapakk ei tohi kindlasti minna tavalisse prügisse. Ei kuulu ta ka vanapaberi hulka, kuigi pealtnäha on paber jah. Ka ahjus põletada ei tasu (rikub nii su enda ahjulõõre kui paiskab õhku kahjulikke aineid).
Ja õige vastus? – Tetrapaki õige koht on segapakendikonteinerid! Need leiab näiteks siit.
Aga NB! väga oluline küsimus siinkohal – milleks üldse tetrapakid? Kas te ostate mahla neis pakkides? Kui peate poest mahla ostma, ehk oleks paremad Rõngu siirupid. Täiesti säilitusainetevabad, erinevalt suurest osast pakimahladest. Ja kuna tegu on kontsentreeritud ainega, siis kulub seda vähem – meie näiteks paneme1,5 liitrise klaaskannu peale pool pudelit siirupit. Tekkinud klaaspudeli-taara läheb klaasi- või segapakendite konteinerisse (sobivad mõlemad). Ja olen 100% kindel, et klaas läheb ümbertöötlemisele. Tetrapakkidega on veidike segane lugu. Kui loota parimat, siis need veetakse Leetu ühte ümbertöötlustehasesse, kus need vist märkmikukaanteks töödeldakse? Aga kordan, ma pole selles kindel.
Selle üle, kas parem on piima osta kiles või tetras, võib ka arutleda, Aga seda teen järgmine kord
seal pidi kilet nii vähe olema, et tegelikult võib põletada ja ei riku ahju. Ega märkimisväärselt ka õhku. Kui just ümbertöölemisse ei saa suunata. Kui viia ümbertöötlemisse, siis on see kasulikum kui kilepakk.
Joogitaara jaoks mõeldud konteineritele on kirjutatud, et sinna visatakse ka tetrapakid.
Mina isiklikult väldin tetrapakkides toodete ostmist. Mahla saame veel õnneks maalt keldrist.
Rõngu siirupi soovituse eest olen tänulik!
Aga meie allergikutele (lastele siis) Rõngu siirupid näiteks ei sobinud, kuigi peaks kirjade järgi tõesti puhtad olema. Ainukesed, mis paha ei teinud ja on laste lemmikud siiani, on Põltsamaa mahlad-kannujoogid. Aga need on küll ainult tetrapakis.
Rõngu tehase inimesed solvuvad, kui nende toote kohta siirup öelda (tegin ise selle vea mingi tootejuhi ees). Tegemist on siiski mahlakontsentraadiga, mida valmistatakse siirupist täiesti erineval meetodil. Suhkrut on ka palju vähem kui siirupis (kui üldse on, ei mäleta enam).
Ma vaatasin nüüd kodulehelt, et Rõngu teeb nüüd siirupeid ka, hinnatundlikku kliendi jaoks, aga seal on täismahlasisaldus 5x väiksem kui kontsentraatidel. Ma usun, et Epp pidas silmas ikka kontsentraate.
Jõhvikas on parim, eks 😉
Ja kirss meeldib meile ka 😉
mina seda eesti siirupi ja kontsentraadi juttu ei usu. sest ole välismaal ise rekkate koorma viisi neid kontsentraate sisse toonud. Keegi ei tooda kohalikust materjalist suurt midagi. konservandivabadust ka ma ei usu. Tootja võib öelda, et konservante ei pane. Niipalju tean, et eestis võid ei toodeta, vaid pannakse ainult võile vett sisse. eesti vesi vähemalt. Tetrapakid sisaldavad vähe kilet. ja kui ahjus on piisav temperatuur ei teki mingit tahma. Iga asi põleb õigel temperatuuril. Naljakas on ökoinimeste jutt, kui nad ei tea materjali tootmisest mitte midagi. Tootmine saastab tegelikult. Lagunemine saastab visuaalselt.
Ökoinimesed miskipärast näevad visuaalseid asju. Eriti veidrad on greenpeace tegelased. Aga igalühel oma hobid.
Aga pidada hobid ülimuslikkuks, on totakas.
noh, 3,5% või veel enam, 3,8% piima EI OLE muus kui tetrapakis müügil! 3,5% olen veel aruharva näinud kiles.
ning Citroplusi jaoks tahan apelsini- või greibimahla. need on ka tetrapakis.
aga tavalisse koduhoovis olevasse olmeprügikonteinerisse tohib tetrapaki visata küll. noh, mõistlikum oleks viia spetskonteinerisse muidugi.
Selle, et terapakk käib segataarasse, sain muide, Epp, selgeks USA-s elades 😉 Aga see on tõsi, et konteineritele, mis on plekktaara ja klaastaara jaoks on peale joonistatud, et sinna visatakse ka tetrapakid. Prügi käitlemist tutvustavates broshüürides on see ka kirjas.
Epp, kas nõu tohib küsida? Nimelt vaevab mind juba pikka aega küsimus, mida teha ebameeldiva “olmeplastikuga”, s.t., šampoonipudelid, seebi-, nõudepesuaine pudelid, kreemipurgid jne. Oleks silmakirjalik väita, et saab olla neid asju tarbimata 🙂 Ja kuigi osasid asju saab asendada keskkonnasõbralikes pakendites toodetega, ei ole see alati võimalik. Ideaalne oleks täitepudelite süsteem, aga isegi Ökosahvrisse ei saa oma käteseebipudeliga tagasi minna ja öelda, et täitke uuesti. Kõik need potsikud tuleb paraku ära visata. Kas sa oskad öelda, kuhu? Olen aru saanud, et “segataara” käib pigem justkui söögiasju transportivate anumate kohta? Aga kosmeetikumide ja muu olmekeemia anumad?
PS: Olen Peetriga väga nõus. Tootmismustrite muutmine oleks probleemi sisuline lahendus, eeldaks aga kas inimeste tarbimismustrite muutmist või ökodiktatuuri. Mõlemad üsna rasked rohelistele organiseerida, ehkki oleksid kiiduväärt ettevõtmised 🙂 Muide, diskussioooni mõttes, mis te arvate – masstarbimine on üsna hiljuti tekkinud nähtus, tänases vormis eksisteerib ta ju vähem kui sada aastat. Seega on inimesed suutnud väga lühikese ajaga teatud tarbimiskäitumised ära õppida. Kas see fakt iseenesest räägib, et ka vastupidine protsess on võimalik? S.t., kas on võimalik, et nii, nagu tarbimine on läinud massidesse, võiks ka teadlik mitte-tarbimine minna massidesse, hoolimata globaalselt kahjustuvatest ärihuvidest?
http://www.conservation.org/Pages/default.aspx
epp, siin yks veebileht, mis voiks sulle huvi pakkuda. tetrapakkidest kyll juttu pole, aga natuke muud juttu on.
Lee – kõik pakendid (va pandipakend) käivad sinna segapakendikonteinerisse.
Kopeerin kaks selleteemalist lõiku roheraamatust:
”
Kas on mingit liiki pakendeid, mida mul on küll õigus panna sinna konteinerisse, kuid mis suure tõenäosusega ümbertöötlemisele ei lähe?
Väga raske on ümber töödelda pakendeid, mille seest pole võimalik toodet lõpuni kätte saada: hambapastatuub, ripsmetuši pakend, sinepituub, pumppudelid, mille kork ei käi maha. Kui nende pakendikonteinerisse viimise vaev on liiga suur, siis jah, viige prügikasti. Samas on teil õigus tuua igasugune pakend ikkagi meie konteinerisse – pakendiseadus sätestab, et tarbijal on õigus pakendist tasuta vabaneda ja meil on kohustus igasugune pakend tarbijalt vastu võtta. Enamiku tarbijate jaoks on oluline see, et mida vähem jäätmeid prügiämbrisse satub, seda vähem peavad nad kulutama raha jäätmekäitlusele.
”
ja
”
Kas segapakendikonteinerisse pandud plastkarbid lähevad ümbertöötlemisele?
Kui plast on juba kokku kogutud, läheb see kindlasti töötlemisele. Valdav osa Eestis kogutud puhtast plastist purustatakse ja saadud helvesmaterjal müüakse välismaale. Osa materjali kasutatakse kohapeal pakenditootjate poolt.
Määrdunud plasti üks taaskasutuse viis on põletamine. Eestis on see praegu võimalik Kundas, kuid kogused on piiratud ja põletatav materjal peab olema eelnevalt purustatud väikesteks tükkideks.
”
—
Ma ise ostan USAst tahket šampooni, see on nagu seep. Ma ei tea, miks Eestis http://www.goodkaarma.ee ei tee juba tahket šampooni… Küsisin neilt kunagi, aga pole vastust saanud. Loodan, et hakkavad!
Peeter – njah, ökoinimesed ei tea, tavalised inimesed ka ei tea, aga need nn ökoinimesed vähemasti üritavad oma võimaluste piires välja uurida ja selle kohaselt oma valikuid teha.
Peeter, ei ole õige, et ökoinimesed tootmispoolega ei tegele, tegelevad küll: alates alternatiivsete energiaallikate otsimisest kuni saastamise jälgimiseni ja saastamiskontrolli reeglite nõudmiseni. Lihtsalt sortimise ja lagundamise jutt torkab rohkem silma, sest see on suunatud otse igaühele, tootmisejutt on rohkem suunatud tootjale.
Aga lagundamine saastab ka, prügipõletid saastavad ning tekitavad liikset süsihappegaasi, lisaks on nad majanduslikult ebaefektiivsed ja võimaldavad “musta raha” ning korruptsiooni. See kõik, millest me pääseme ümbertöötlemisega 🙂
Mhh, aitäh selle tetrapaki- ja šampoonipudelijutu eest.
Kui mul on käsil hinnatundlik periood:), ostan ma kilepiima hinnast lähtuvalt. Kui mitte, siis 3,5% või isegi 3,8% piima ja nood on enamasti tetrapakendis. Pakendid kas viskan pakendikonteinerisse või siis kevadel kogub ema mul nood kokku, lõikab pooleks ja istutab sinna taimi:). Maal läheb kõik ringlusesse. Salatikarpidesse pannakse kooki sisse, et lapsele koju kaasa panna. Purkidesse läheb moos või kompott, pudelitesse mahl. Rõngu on hea küll aga igapäevaseks tarbimiseks natukene kallivõitu. Nii juhtubki, et jalutad mahlariiuli ees ja haarad selle, mis parasjagu isutab ja alega on.