Vaat Ithaca ökokülas elaks küll

Tahtsin kirjutada Anna ristimispeost, aga mind jäi kummitama üks pidulise öeldud mõte: “Sa sobiks elama Ithacasse, upstate-New Yorki.” Mulle meenus, et seda kanti olen kuulnud mitu korda varemgi mainitavat. Seal asub ju mingi ökoküla?

Asusin siis vaatama ja… jah, sinna ma tahaksingi kolida, kui tagasi USAsse tuleme!

www.ecovillage.ithaca.ny.us

Vaadake – ajalugu, fotosid, kahte kogukonda.. isegi kohe oleks majake välja seal üürida.

Ma ei ütle, et see igaühele sobib selline üksmeelsete kogukond, aga minule sobiks, ma olen kogukonnaelu proovinud Indias aashramis ja Iisraelis kibbutzis. Pealegi on siin ökokülas ikkagi igaühel ka oma maja (õigemini pool maja, sest tegu on dupleksitega). Ja kõik on – suhteliselt – öko. Päikeseküte, tuuleenergia, jagatud omandis autod, pesumasinad, kontoriruumid, “halli vee” taaskasutamise süsteemid ja biopeldikud… Aga ka näiteks korraldatakse ühist lapsehoidmist. Ja muidugi on küla osaks mahepõllundus.

Loodan, et Strandbergi idee teha Eestisse ökoasum saab ka kunagi teoks.

Siin näeb nimekirja maailma teistest ökoküladest. Aga minu lemmik on ikkagi Ithaca oma. Sest see ei jääks Justini vanematest liiga kaugele ning seal on lähedal üks maailma parimaid ülikoole, Cornell, nii et kultuurist ja hallidest ajurakkudest sealkandis puudu ei jää. Ja Ithaca linn on valitud mitmel pool kõige hipimaks ja mõnusamaks USA väikelinnaks, näiteks ajakirja “MotherEarthNews” poolt.

Loen ka, et Ithacas on maailma kõige paremini õnnestunud kohaliku kogukonna raha idee (local currency), mis on süsteem kohalike firmade ja farmide toetamiseks – sellest kirjutatakse siin.

Aga Anna ristimisest kirjutan homme.

14 mõtet “Vaat Ithaca ökokülas elaks küll

  1. seke

    Eestis on ökokommuunis elada soovijad juba tükk aega sobivat kohta otsinud, olen kuulnud veel nn. Anastassia küla tegemisest, kuid ei tea, kuhu maale on jõutud. Jõudsin roheraamatu läbi lugeda. Väga hea raamat! Ma arvan, et sellest saab väga populaarne raamat ja kui kordustrükki vaja teha, siis võid täiendada, et Parim Pood on nüüd ka Võrus olemas. Aadressi ei tea, kuid kesklinnas kohe, Vabaduse platsi lähedal. Kuigi prügist oled raamatus palju kirjutanud, usun, et uuest aastast kehtima hakanud Jäätmeseaduse ja sellest vallandunud inimeste üldise segaduse valguses oleks hea, kui oleks üks lugu, mis räägiks KOV-te jäätmeeeskirjadest ja korraldatud prügiveost ja sellest, et pakendid peavad puhtad olema jne. Et puust ja punaseks oleks tehtud. Lugesin Postimees Onlines olnud küsimusi-vastuseid prügiteemal ja ikka masendav, kui paljud mõtlevad “kes mulle kompenseerib prügikonteinerite tellimise kulu” ja “appi, ma pean pakendit pesema” stiilis. Ja et enne maksan topelt, kui sorteerima hakkan. Mul on nii hea meel selle seaduse üle 🙂

  2. Kätlin

    Mina elan Ithacale suhteliselt lähedal (no, Ameerika mõistes st. umbes 45-min sõidu kaugusel) ja olen ka mõelnud, et Sulle sobiks seal elamine.
    Piltidelt vaadates jääb minu meelest Ithacast natukene liiga külalik mulje, tegelikult on ta täiesti arvestatava suurusega ja seal on hästi palju lahedaid poekesi, kohvikuid ja restorane. Looduslikult on samuti tegemist tõeliselt kauni kohaga, kus on jugasid-orgusid-mägesid ning Cornell on niivõrd Ithaca külje all, et mingi osa ülikoolilinnakust ja ökokülast on omavahel sujuvalt segunenud. Ma ei tea, kas Cornelli tõttu või mis, aga Ithacas on minu jaoks täiesti tuntav “Tartu vaim.”

  3. Aurora

    Eestis tehakse ökoküla Lilleorgu, aga see on ka tugeva religioosse-spirituaalse -new age suunitlusega. Samas — paljudele sobib.
    http://www.lilleoru.ee
    Igal juhul soovitaksin vaatamas käia, ka juhul kui on eelarvamused, sest kuigi seal on ideoloogia-religioossus keskne, siis mingi kogukonnaelu maitse saab. Seal on elu koondunud nädalavahetustesse, kusjuures osad elavad püsivalt ja ökoküla plaan on ka.
    Esimene nädalavahetus on tasuta, koos söögi, öömaja ja loengutega. Tasub vaadata ürituste kalendrit, need india pühade tähistamise rituaalid on hästi ilusad ja intensiivsed.

  4. Tats

    Muidu jätab küla sümpaatse mulje, aga kaks asja tundusid kuidagi mitte-ökolikud.
    Esiteks, põhiküteallikana kasutati gaasikütet (missest, et kombineeriti seda päikeseenergiaga – gaasi USA impordib).
    Teiseks, isegi mitteöko-eestlasele pole elektrikerisega saun see õige saun. Rääkimata kerise aplast elektriisust, eriti sealset konteksti arvestades.
    Kas madala kvalteediga puit maksab tõesti nii palju seal, et seda pole rentaabel kütteks kasutada.

  5. Eppppp

    Killuke – Jah, nõus. Aga ökoküla mõte on ka see, et sul on läheduses inimesed, kes samamoodi mõtlevad ja maailma suhtuvad nagu sina. Sest kui sa üksi oma majaga sellest keskmises Ameerikas oled, siis tuleb selline hingeahistus peale, et…

    Aurora – aitäh lingi eest. Sinna võiks kunagi vaatama küll minna.

    Kätlin – mul on küsimus Ithaca kohta. Prageu on mul mulje, et on kolm suurt üksust: Ithaca linn, Ithaca ökoküla ja Cornelli ülikooli kämpus. Kas need on omavahel lausa kõnnitava teega seotud?
    Igatahes on Justin ka huvitatud ja läheme sinna vaatama (küll mitte seekord, aga vist suvel või sügisel, kui uuesti siia tuleme – meil on üks pulmakutse, nii et peame ikka tulema, vahepeal plaanisin, et enne uusi jõule USAsse ei tule). Ta onu elab muide Moravias, mis on Ithacast umbes 30 minutit sõitu.

    Seke – Ma panen oma raamatu prügijutud (blogisse (uuesti) üles.
    Üldiselt olen mina ka kuri, need pakendikonteinerid on liiga harvad ja liiga väikeste aukudega ja sageli täis. RagnSells peaks rohkem tegema Rohelise Kilekoti teenust, st majade eest kokku koguma teatud kokkulepitud ajavahemiku tagant (see on neil kord kuus). Oleks ikka palju mugavam.
    Praegu kuulen, kuidas inimesed sõidavad (sic!) mööda linna ja otsivad pakendikonteinereid, kuhu sisse mahuks. Ja siis peavad ühekaupa, külmas talves külmetades, neid pakendeid sealt sisse toppima.

  6. Eppppp Postituse autor

    Tats – ma lisasingi sõna “suhteliselt” öko ette tänu elektrisaunale 😉

    Gaasiküte…aga vähemasti on majad pisikesed ja hästi sojustatud ja katustel on ka päikesepaneelid. Gaas peaks olema õliküttest keskkonnasõbralikum. Ja maagaasi toodetakse ka USAs (nt New Orleansi lähistel ja Texases) ning Kanadas päris palju. (Ithaca on ju Kanadale päris lähedal)

    Mulle jäi silma veel plastist laste mänguplats (kusagil seal ühismaja saalis, vt foto). Aga kui seda terve külaga jagatakse, siis mis seal ikka. Siin eeslinna-USAs on igas kodus eraldi selline, mõnel kohe kaks – üks toas ja üks õues.

  7. seke

    Muidugi võiks olla Rohelise Kilekoti teenust rohkem! Kuid alati saab enne teha kodus eeltööd ja uurida, kus need konteinerid asuvad, mitte ie pea mööda linna sõitma. Kahjuks võib olla ka nii, et avalikes kohtades olevad konteinerid on liiga täis (sest toojate hulk on suurenenud). Aga ikkagi usun, et küll see üsna pea paika loksub ja tekib rohkem konteinereid ning hakatakse rohkem sorteerima, mistõttu jõuab rohkem prügi taaskasutusse. Inimesed mõtlevad sageli esmalt, miks EI SAA, mitte, kuidas ma SAAN.
    Mul jäi ka sellest ökokülast silma lisaks plastist laste mänguplatsile ka plasttoolid maja ees. Aga mõtlesin, et äkki nad need saanud taaskasutuskeskustest vms kohast, et pole ise uut ostnud ja igaljuhul see ju ökom taas kasutusele võtta, kui lasta spetsiaalselt puidust teha. Ja muidugi pesukuivatid…sellises kohas saaks ju teha varjualused, kus pesu kuivatada, kui ei taheta pesu õue nööri peale riputada.
    Mul tekkis veel üks küsimus Su raamatuid lugedes. Mis Sa arvad, kas oleksid kirjutanud sellised raamatud ka siis, kui Sinu ämm ja äi oleksid olnud eestlased ja suure tõenäosusega raamatuid lugenud (Muidugi poleks need lood siis hoopiski mitte sellised nagu nad on). Või siis, et nad on need, kes on, kuid oskaksid eesti keelt ja loeks Su raamatuid. Mida nad arvaksid neist raamatutest ja mida nad arvavad praegu? Ma mõtlesin, et mina ise vist ei kirjutaks, kuigi paljud asjad ei mahu mulle oma lähedaste käitumises pähe nt. mu meheisa tegemistes põllupidamisel (mürgitamised ja väetamised jne). Ei kirjutaks suhete hoidmise eesmärgil (ta teab küll, et meil erinevad vaated selles küsimuses). Seega olen ma hoolimata roheteemadel ajalehte kirjutamisest/seminaril rääkimisest mingis osas ikka nö. kapi-roheline 😀

  8. Kätlin

    Eppppp,

    Kirjutasin ennem kogemata, et Cornelli ülikoolilinnak on ökokülaga segunenud, aga tegelikult tahtsin kirjutada, et Ithaca linnaga. Ökoküla jääb teisele poole Cornelli (umbes 2,5 km kaugusele linna keskusest). Aga jah, põhimõtteliselt on nii Ithaca linn, Cornelli ülikool kui ökoküla omavahel mitmete ja mitmete kõnniteede ning matkaradadega seotud – terve Ithaca piirkond on hästi jalakäijate ja jalgratturite sõbralik. Ja terve Ithaca piirkond järgib ökoküla eluviisi: propageeritakse tervislikku toitumist, kohalike mahetoodete tarbimist, asjade taaskasutamist, looduse ja keskkonna hoidmist jne.

    Lahe on see, et Ithaca kandis ei ela superrohelised ja vähenõudlikud hipid, kes ennast muust maailmast ära lõiganud on vaid seal on tohutul hulgal intelligentseid, haritud ja ettevõtlikke inimesi, kes erinevatel viisidel muud maailma ökoelu ja keskkonna koha pealt harida püüavad.
    No nii nagu Sina, Eppppp, kirjutasid roheraamatu. 🙂
    Kindlasti on Cornelli ülikool üheks suureks magnetiks ja kultuuriallikaks.
    Cornelli ülikoolis käivad muuhulgas isegi maailma mõistes tuntud ja tegijad inimesed (st. inimesed valitsuste võimuladvikust, teadlased, kirjanikud jne.) loenguid andmas ja Dalai Lamat seob Ithaca piirkond koguni niipalju, et ta on otsustanud sinna templi ehitada.

    Nii et selline tõeliselt huvitav koht.
    Tulge kindlasti terve perega seda kanti ise vaatama ja kogema kui saate!
    Kui Sul on veel küsimusi või kui ma saan abiks olla kui te ükskord siiapoole reisite, anna aga julgelt teada. Eestlased välismaal on ju nagu oma pere liikmed! 😉

    P.S. Whitehawk ökoküla jääb linnast natukene kaugemale jah, aga siiski mitte väga – linna keskusest umbes 13 km.

  9. Eppppp Postituse autor

    Oh, ma just tulin vaatama, kas oled vastanud ja oledki! Võiks ju meilima “privas” hakata, aga miks mitte seda teemat ka siin arutada edasi, kes teab, äkki ühel päeval kellelgi seda vaja oma elu muutvateks otsusteks ;).
    Ma olen vahepeal veel lugenud Ithacast ja kõik meeldib, mis olen kokku lugenud. Ainult üks asi ei meeldi… Nimelt mingis relocating foorumis kurdab paar inimest, et väga pikad ja hullud talved on. Et algavad oktoobris ja kestavad märtsini. Ütle sina, kui sa võrdled Eesti talvedega (eeldan, et oled Eesti-kogemusega eestlane ikka? ;)) , millised need talved seal siis on. Lund armastame Justiniga mõlemad, lumi on pluss, aga kuidas päikest jagub?

  10. Kätlin

    Olen Eesti kogemusega eestlane jah – kolisin Ameerikasse kui olin 21, praegu olen 31. Nii et Ameerika kogemust ka parasjagu.

    Siinsete talvede üle armastatakse tõepoolest kurta. See on kohalikel muide täiesti omaette jutuajamisteema, mis igal võimalikul juhul ja hästi põhjalikult ette võetakse. Üks mu mehe ülikoolituttav, põline california’lane, ütleb siiamaani, et nende maavärinad ei ole midagi meie kandi lumetormide kõrval. Noh, ma ei tea, minu meelest on siin täitsa normaalsed ja tavalised talved. Ilusat kohevat lund on ja just sellist ilma, millest Sa isegi hiljuti kirjutasid – karget külma, sinise taeva ja ereda päikesega. Vahest on muidugi mitu päeva järjest pilvine ja sombune, aga isegi siis on väljas palju valgust ja tegelikult algavad sellised hallid päevad tihti ilusa päikesetõusuga. Või lõpevad ilusa päikeseloojanguga. Ja…Eestis ei kandnud ma peaaegu kunagi päikeseprille, aga siin elades on neist mu garderoobi lahutamatu osa saanud. Ilma nendeta oleks talvel päris jõhker ereda päikese ja sätendava lumega õue minna.

    Mäletan enda siinoleku jooksul ainult kahte aastat kui oktoobris sadas lund, aga see oli selline kirmetis, mis paari päevaga ära sulas. Detsembrid on siin üldiselt lumised, jaanuarid kipuvad kevadised ja soojad olema (viimased paar päeva keskmiselt +17˚C!!!) ja veebruar-märts jälle suht külmad ja lumised. Kõige suurem erinevus Eestiga on see, et ilm võib kohutava kiirusega muutuda a lá hommikul on äikesetorm ja mustad pilved, lõuna ajal sinine taevas ja päike, õhtul hall taevas ja järgmisel hommikul paks lumi. Näiteks eelmise aasta aprilli alguses olid kõik veendunud, et talv on selleks korraks läbi, sest nii soe oli ja kevadlilledki hakkasid õitsema, aga siis tuli aprilli keskel veel aasta kõige suurem lumetorm. Kui ma veel ülikoolis käisin oli jube raske ennast kevadel riidesse panna, sest see kui hommikul oli soe, ei pruukinud veel tähendada, et õhtul lund ja jääd polnud.

    Kus nüüd jälle kirjutasin siia…:-)
    Saadan Sulle homme meili oma kontaktandmetega – juhul kui kunagi vaja läheb, siis on käepärast võtta.

    P.S. Pean oma eelmist kommentaari parandama – tuntud inimesed ei käi Cornellis mitte loenguid andmas vaid kõnesid pidamas. Ehhh….väliseestluse kole varjukülg – inglise keelest otse tõlkimine ja eesti keele paratamatu unustamine.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.