Kes teab vingugaasist?

Otsin praegu netis… “CO. vingugaas” ja mõtlesin, et panen küsimuse ka blogisse.

Lühidalt, meie muud ahjud toimivad hästi, ja köögi ja suure toa vahel oleva pliitahijuga millega on alati natuke jama olnud – ei hakka hästi tõmbama. Viimasel ajal on see aina kehvemaks läinud ja aina ajab tossu sisse.

Eile ma minestasin, ise arvasin, et lihtsalt nõrkus raske elu tõttu (ja ma olen elus palju minestanud, nii et seda ei maksa väga tõsiselt võtta), aga kas see võis samas olla hoopis vingugaas, sest samal ajal üritasin seda pliiti kütta ja tossu tuli vahepeal sisse. Praegu oleme põgenenud teisele korrusele tagumisse tuppa, sest esimene korrus oli jälle haisu täis (samas “vingugaas” – lõhnatu?)

Mõte on kinni ja isegi silmad veidi kipitavad. Peaks minema välja, värsket õhku hingama.

Kas sellise asja pärast peaks kiirabisse pöörduma või oleks see tobe. Ilmselt tobe. Jah, korstnapühkijale juba helistasin, tuleb uuel nädalal.
Me ei ole ju kumbki Justiniga mingid kogenud kütjad, aga ma olen seda küll kuulnud, et ka teistel “ajab sisse”, aga kui ohtlik see siis tegelikult tervisele on?

Ja korstnapühkija käis siin majas suvel alles, seega pool aastal tagasi. Mul läheb meel veel mustemaks, kui mõtlen sellele, kui palju raha ja energiat ma siia majasse panime ja mismoodi üks pliit selle kõik ära nüüd rikub… Ja mis on lahendus. Võibolla elektriradikad kööki ja suurde tuppa. Mitte küll öko, aga…

Kkurgus ka kraabib, aga jah, unustasin mainida, et me oleme siin haiged ka.

Sellised on teated Petrone-rindelt täna…

40 mõtet “Kes teab vingugaasist?

  1. karvane

    Kas teil ikka suitsuandur on v6i l2ksite eesti elu nautima m6ttega, et “let’s go 100% native”?

  2. Eppppp Postituse autor

    meil on teisel korrusel suitsuandurid, need pole piuksu teinud ja esimese korruse nüüd tuulutasime läbi… aga mina enam seda pliiti ei julge küll kütta.
    kõige hullem pilt, mis mind praegu kummitab, kuidas ma, laps kaenlas, vaatasin teise käega, et kas see va pliit on tõmbama hakanud – tegin ukse lahti ja sealt tuli meile pahvak vastikut tossu näkku. uhh!

    Nii et pole see ahikütte nii hea midagi. Hea on hea ahju küte.

    Aga vähemasti oleme elus ja apaatia hakkab ka üle minema ja kiputus silmast ja kurgus vähenema. Aga mis edasi. Kas kolime elama teisele korrusele kuni kevad saabub. Või… ahmisiganes, eijaksarohkemkirjutadapraegu…

  3. KK

    See on vanade majade puhul suht tavaline. Eriti kui ilm on tuulevaikne, siis kipuvad pliitid sisse ajama. See pole vingugaas, vaid suits, mis mingil põhjusel ei taha korstnasse minna.
    Reeglina on igal pliitil oma nipp, üks pliit tahab, et siiber oleks pooles vinnas, teine et alumine nn tuhaluuk oleks lahti jms. Kui teil on selline suitsuandur, mis vingugaasi ka kinni võtab, siis pole muretsemiseks põhjust. Tuulutage ära ning laske korstnapühkijal üle vaadata.
    Pliitidel on reeglina ka sellised toast avatavad klapid, mille kaudu saab ise natukene puhastust teha. Vahel aitab see ka. Korstnapühkijad tavaliselt ei taha selliste pisiasjadega tegeleda ja seda peaks neil eraldi paluma vaadata.
    Ehk oli abi.

  4. sebastian

    Kui ahju pole köetud siis on kõik lõõrid ja korsten külmad.Kontrollida saab ju lihtsalt kui tiku leek kisub pliiti alla on tõmme olemas, viga selles et ahju ja pliiti tuleb pidevalt kütta, esiti vaikselt ja rahulikult kuni hakkab tõmbama, võib ka pisut õhku anda juurde avades pisut ukse või akna.Kui tõmme puudub on lõõrid tahma täis või lagunenud.

  5. siiruviiruline

    Tasub ikkagi korralikult uurida- ei taha hirmutada, aga mind on üles kasvatatud teadmisega, et vingukaas on see, mis tapab. Ise ühtegi juhtumit ei tea, vanemad küll- lihtsalt on õhtul magama mindud ja hommikul mitte ärgatud.

    Kindlasti ei tohi siibrit enne sulgeda, kui viimnegi sinine leek on süte pealt kadunud, aga kui ta juba kütmise ajal sisse ajab, siis muidugi on probleem põhimõtteliselt ahjus või on lõõrid umbes.

    Minu meelest on ka andureid, mis ainult vingukaasi peale reageerivadki.

  6. Elina

    Vingugaasiga ei tasu nalja teha. Siiber ikka on lahti? Soovitan osta anduri, mis reageerib ka vingugaasi peale, kuigi see on kõvasti kallim tavalisest. Üldiselt müüakse neid tuletõrjeühingutes. Ja muidugi on esimene soovitus kutsuda kohale korstnapühkija, sest peale pühkimise kontrollivad nad ka küttekehade korrasolekut ja kirjutavad pärast kontrolli välja vastava akti, annavad igatpidi nõu. http://www.korsten.ee

  7. helle

    Ving on muidugi jube ohtlik!
    Kas teil pole siis kedagi, kes asjad üle kontrollib? Andres?
    Vahel tõmbavad need vanad pliidid halvasti…mitmel põhjusel. Korstnajalas või lõõris on näiteks mingi takistus!?
    Kutsu mõni asjatundja vaatama1

  8. Gea

    gaas ikka, tahtsin kirjutada vingukas, siis m6tlesin, et kirjutan vingugaas ja kokku tuli mingi s6nav2rd 🙂

  9. kaur

    Mina olen tudengipõlves vingu käes teadvuse kaotanud. Elasime sõpradega koos, need tõid mu välja, muidu…

    See pole nalja-asi, ostke andur ja tehke lõõrid-ahjud korda.

  10. Siim Vatalin

    Küllap vinguanduri paigaldusjuhisel on kõik ilusti kirjas, aga kuna vingugaas on õhust raskem, siis tuleb see andur paigaldada mitte lakke, vaid just põranda ligi potentsiaalse vingukolde lähedusse. Siin kommentaarides antud vinguanduri linkide juures seda miskipärast mainitud ei olnud.

    Nii et esimesel korrusel asuva vingulekke korral on eluohtlik magada eeskätt põrandal, sel samal korrusel ja alles viimaks ohustab vingukaas ülemisi korruseid (seda muidugi juhul kui intensiivne põrandalähedane õhuvoolus asjaolusid ei muuda).

    Head hingamist!

  11. triin

    jah kui juba minestad, siis kui põhjus on vingus, siis on juba mürgitus ja on kohutavalt paha ja pärast ka ei püsi hästi püsti. Meil on ka ülikooli ajal juhtunud. Aga kui ajab suitsu, siis see ei ole ving. Suvilas panen lõõri ühe paberi põlema süütamise ajaks, muidu ei tõmba, sest lõõr külm. Kas teil tõmbe probleem on siis ka kui tuli juba nö hoo sisse esaab? Kui ei, siis on kõige tõenäolisem külma lõõri probleem. Jõudu!

  12. mirri

    See on ju üpris tavaline, et ahi või pliit kohe tõmbama ei hakka. Suitsu liikumine sõltub ju ilmast, sest ahjuküte on loomult looduslähedane :). Mul aitab tavaliselt pliidi tõmbama põleva ajalehe panemise siibri lähedal olevasse puhastusluuki (see luuk peab korstnajalale olema lähemal kui pliit ja loomulikult peab korsten olema pühitud).

    Kütmiseelses suitsus on vingugaasi küll väga vähe. Mingit ohtu tervisele see ei kujuta. Väikese peavalu võb suitsu sees liikumine muidugi kaasa tuua. See on ebameeldiv aga mitte ohtlik.

  13. Nelli

    Mul lapsepõlves viskas ka pidevalt hetkeks pilti taskusse, mina seostan seda kasvuraskustega- viskasin nii ruttu pikkusesse, et lapse organism ei jõudnud kasvule järgi.

    Nüüd on mul lihtsalt madal vererõhk ja äkilisi liigutusi tehes võib sekundiks silme eest mustaks minna, aga päriselt ära küll ei minesta. Kas sa tõesti arvad, et täiskasvanu minestamine on normaalne?

  14. Erik Puura

    Kui pliit ajab tossu sisse, siis võib sealt tulla ka palju muud mürgist. Kindlasti ei tohiks kütteks kasutada midagi muud peale puhta puidu (nt saepuruplaat vanadest mööblitükkidest põleb hästi, aga põlemisel ka liimid põlevad ja gaasid on ohtlikud) ja teiste kütuste (briketid olid vanasti…), samuti ei tohiks põletada ilusaid ja värvilisi pakendeid. Kõige tavalisem must-valge ajaleht süütamiseks oleks kõik.

    Pliidindus on keeruline värk, lõõride puhastamine ei pruugi kas konstruktisioonivea või lagunemise tõttu enam aidatagi. Kui juba probleem eksisteerib, siis võib kütmise õnnestumine või mitteõnnestumine sõltuda ilmast. Nii et sisseküt

    Vingugaas tekib ahjude puhul eriti siis, kui siiber peale kütmist liiga vara kinni panna – kui ahjus söed veel hõõguvad ning siiber sulgeda, siis ongi eeldus vingugaasi tekkeks eeldused loodud. Muuseas, kuulus kirjanik Emile Zola hukkus vingugaasimürgitusse.

  15. anna

    korralik korstnapühkija peaks oskama üldiselt küttekollete seisukorda ka hinnata. nii et kui too on pool aastat tagasi käinud, siis ma ei tea, kui tõenäoline on, et probleem on pliidis. teine asi on see, et pliit ajab ju palju kergemini suitsu sisse kui ahi – äkki teil on hoopis märjad puud? ahju puhul see ei pruugi niiviisi tunda anda, aga pliidi puhul küll. ja siis justnimelt tuleb palju tossu, nagu teada.

    ja lahendus ei pea kindlasti olema elektriküte. pliite saab ju korda teha, kui asi selles. mina ei vahetaks praegusel juhul kindlasti ahikütet elektri vastu. tulime just koju, olime kaks päeva ära, toas on külm nagu laudas, aga nii mõnus on ahju varem valmispandud puud põlema panna ja oodata, kunas soojemaks hakkab minema. ei pea kohe loobuma ja väljavahetama, võib üritada ka parandada 😉
    kuigi jah, ahjude ja pliitide parandamine pole vist just kõige odavam töö ja kindlasti tuleb selleks palgata spetsialist, mitte mõni tuttava tuttav, kes asja odavalt ära teeb.

  16. Kati

    Oot, aga millal siis siiber kinni lükata? Kui oodata, mil ahi täiesti must, olen ju lihtsalt taevast kütnud. Ikka elu aeg on hõõguvate sütega siiber kinni lükatud, ainult sinist leeki ei tohi enam näha olla.

    Aga mina tean ka, et vingugaas koguneb algul põranda lähedale ja hakkab siis öösel vaikselt tõusma. Nii et kui andur on laes, siis selleks ajaks, kui see häiret annab, on tõenäoliselt inimesed juba kutud. aga hea, kui on olemas andureid, mida saab ikka madalale ka kinnitada.

  17. anna

    siiber tuleb kinni panna siis, kui söed on punased ja kergelt hallikat kihti peale tõmmanud, mitte siis, kui nad veel kergelt sinise leegiga põlevad või täiesti hõõguvad.

  18. anna

    hehee, tegelikult üks asi veel: miks see vingugaas just öösel tõusma hakkab? 😛 kas siis ka, kui ma kütan ahju hommikul, nagu näiteks täna, ootab tuppa juhtumisi sattunud vingugaas ööd, et siis liikuma hakata?

  19. Kati

    Eks ilmselt see töötavate inimeste vingugaas kondab öösiti (st nende, kes õhtuti ahju kütavad). :p

  20. madu

    See pahvak tossu pliidisuust pole ohtlik, kui ainult puude või briketiga köetud – vastik küll jah.
    Lapsena maal ikka juhtus, et ajas suitsu sisse ja tuba maast laeni suitsu täis. Vingugaas tekib, kui siiber liiga vara kinni panna, st kinni tuleb panna siis, kui pole enam tukke, vaid peened söed, mis hakkavad juba hallikaks tõmbuma – seda õpetasid mulle vanemad. Mina kartsin alati üle ja käisin neid süsisid ikka ahjuroobiga peenemaks tagumas ning tegin salaja siibri natukeseks lahti.

  21. anna

    noh, nädalavahetusel on vast tööinimesed ka kodus. ja ma olen kah töötav inimene, aga hommikuti ikkagi tihtipeale kodus viibin – töötangi siin.

  22. Merle

    Ma ei ole küll ekspert, aga näiteks meil lähevad nii pliit kui ahi ühte lõõri ja see tähendab, et neid korraga kütta ei saa, emb-kumb (reeglina pliit) hakkab sisse ajama, suitsu siis ikka. Vingugaasiga on see lugu, et seda ei tunne ju, enne kui endal paha hakkab. On minugagi seda mõnel korral juhtunud, on tõeliselt vastik olemine siis.

  23. Eppppp

    Aitäh soovituste eest..
    Tähendab, ee… siibrid on ikka kindlasti lahti ;). Ja seda teame, et siibrit ei tohi liiga vara kinni panna – küsimus just selles va tule alustamises…
    Need pliidi kütmise süsteemid on meile üle mõistuse, aga tellitud on uus korstnapühkija.
    Minestasin ilmselt madala vererõhu ja nohu tõttu ikka.

  24. luize

    Ma kaldun ka arvama, et on vaja pühkida. Pealegi, milline see sisu seal on, kuidas lõõrid lähevad? Minul oli pliit, mille soemüüri seest ja korstna juurest ei saanudki muud moodi kätte kogu tahma, kui tuli see tolmuimejaga kostnapühkija. Tema imes küll nii puhtaks, et tõmbas ja laulis.

    Vanematekodus on meil teinekord probleeme saunaahju kütmise juures, aga see oleneb muidugi ilmast (sauna ju ei küta iga päev, st korsten on külm ja ei tõmba hästi), aga suur osa on ka liiga lühikesel korstnal. Et kui tuul on ebasobivast suunast, siis läheb suits katuse vastu ja siis korstnasse tagasi. Kuidas teil korstnad on?

    Ja siis muidugi võib olla sinna sisse ka midagi kukkunud. Kasvõi mõni väike kivi, mis võib ka takistada.

  25. Eppppp

    Appike, milline raketiteadus ;).
    Ootan huviga seda korstnapühkijat. Kui ta suvel käis, siis sebis siin samal ajal timurlaste brigaad ja kui ta ka tahtis meile loengut pidada meie ahjude hingeelust, siis kellelgi polnud aega teda kuulata.

  26. ef

    Peale lõõride-korstna harjaga läbisakutamise peaks kindlasti ka vaatama, et allaraputatud tahm korstnajalast ära koristataks. Ma omal ajal muudkui kraapisin soemüüri tahmaluukidest sodi välja ja imestasin, miks see ei aita – nojah, oli hoopis selline seis, et korstnajalas oli tahma tase lõõriotsani tõusnud ja muidugi ei pääsenud suits lõõrist korstnasse. Küll sai ka peavalu kannatatud ja lõdisetud.
    Ei tea, mitu(kümmend) aastat see kogunenud oli… puhastusluugid olid korstnajalas täitsa olemas, aga keegi polnud ilmselt viitsinud neid kasutada.

  27. liinajaanika

    Meil on sama jama pliidi ja suure toa ahjuga. Aitab see, kui panna pliit enne põlema ja alles siis ahi. Pliidi puhul tuleb veenduda, et ikka tõmbab ja kui ei taha tõmmata, aitab akna avamine paariks minutiks.

  28. Anonüümne

    Minu sugulane elas üksi ahjuküttega korteris ja ta kannatas sagedase teadvuse kaotamise pärast. Proua käis mööda arste, talle tehti kõiksugu uuringuid. Mingil hetkel selgus, et tegelikult ajas tema ahi vaevumärgatavalt vingu sisse ja kui selle hulk toaõhus kriitilise piiri ületas, minestas tädi ära. Põranda läheduses olnud külmem ja vinguvabam õhk aga aitas tal pärast jälle “tagasi tulla”.

    See on tõsine asi. Vingugaas mõjub ajutegevusele halvasti, lastele sellist keskkonda kindlasti ei soovitaks.

  29. anna

    isver küll, õudne mõte on inimest paanikasse ajada oma vingugaasi juttudega! keegi ju ei teagi, kas Epu perel mingit vingugaasi kusagilt sisse tuleb.
    selle võiks ikka teadjainimene välja selgitada, mitte blogikommentaar.

  30. Eppppp

    Minu meelest on hea, kui oma lugusid jagatakse, eks ma sellepärast ju kirjutasingi, et kuulda, mis teistel ahjuteema kohta öelda on.

  31. RV

    Suvilas on pärast pikemat kütmisvahet alati probleemid tõmbega, seal aitab praeahju siibri (suvesiiber mõnel pool – see jätab soemüüri ringlusest välja) avamine ja praeahjualusest tahmaluugist mõne ajalehe ärakütmine, selle peale on tõmme kohe korras

    samuti võib proovida ülalpool soovitatud korstna tahmaluugi ülesotsimist – sealgi võib mõne ajalehe ära põletada ja näiteks väikese peegliga vaadata kas ülevalpool taevas näha oleks

    hea oleks muidugi valmistuda olukorraks, et iga kord pole sealt luugist tahma võetud ja midagi võib hakata tuppa voolama

  32. peeter

    Kamtsatkal geisrite oru lähedal on surmaorg. CO tuleb maaseest. Ei loomad ega inimene ei tunne. Aga teada värk, et CO on õhust raskem. Kui inimene on püsti, saab surmaorus käia. Olen seal mitu korda käinud.
    Tänapäevani põhjarahvad magavad jurta või analoogilises ehitises. Lõke keskel ja toss võtab mis võtta annab.
    Puidu põlemisel reeglina isegi halva tõmbe juures vingugaasi ei teki. Vingukaasi tekib kui ei saa põlemisel hapnikku. Vingugaasi saab küll suitusaunast, kui sütele visatatkse vett.
    Aga ohtlikud on muud gaaasid

  33. Toomas

    Ärge uskuge Vatalini Siimu ja Peetrit. Vingugaas (CO) ei ole õhust raskem. On ju ta molaarmass 12+16 = 28. Õhul aga on keskmine molaarmass 29 ja kopikaid. Ilmselt ajavad nad segi vingugaasi ja süsihappegaasi (CO2), molaarmassiga 12+2×16 = 44

  34. mutike

    aegade algusest on teada, et küttekollet ei tohi ehitada juhuslikku kohta. tõenäoliselt on sinu oma ehitatud veesoone peale. ja selle vastu ei aita muu kui uuri välja, millises toanurgas ta tegelikult asuma peaks ja ehita ümber. ilma naljata – siin ei päästa ükski korstnapühkija, kui viga on sisse programmeeritud.

  35. RV (skptiline seekord)

    veesoone peal olevas küttekoldes ei taha tuli hästi põleda …

    et siis soe õhk liigub ülepoole ja tõmbab veesoonest vee pliidi küttekoldesse ja puud saavad märjaks ja ei taha põleda

    või on mõni lihtsam põhjus põlemisprotsessi ja veesoone omavahelises mõjutuses

  36. Tanel

    Põleva ajalehe lõõriviskmine võib lõppeda sellega, et tahm korstnas põlema läheb. Abiks kütta nii, et lõõrid päris maha ei jahtu. Ja alguses eriti kuiva ja peenikest puud kasutada.

  37. mutike

    tegelt ei maksa suhtuda skeptiliselt vanarahva tarkusesse. ma mõtlen seda, et vanasti teadjad mehed veesoone peale küttekollet ei ehitanud. mu isa käis ka tuttavatel-sugulastel abiks ehitamas ja tema oli omakorda seda tarkust oma vanematelt õppinud. nüüd kui oma külas sauna ehitasime, küsis ka üks vanatädi, et kas me ikka teame et… ei mina tea kuidas või miks see toimib. kes siis seda füüsikavärki vanasti teadis, tarkused tulid ikka kogemusega ja anti edasi põlvest põlve.

  38. timbu

    Minul jupsib teise korruse pliit – eriti tormi ja madalrõhkkonna puhul. Natuke aitas see, kui üks korstnapühkija näitas kätte pliidi praod – toppisime need saviga kinni. Korstnapühkija jutu järgi olla õhk käinud pragudest sisse ja pliidiuksest välja.
    Ahjaa siibritest – ahju siibrit muidugi võib hõõguvate sütega kinni panna, kui ahju uks tihedalt kinni käib. Pliitidel sageli ei käi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.