Veel päikesest ja jõuludest

Eile koristasin kõik toad ära ning pakkisin kingid, see on suur saavutus ühe titemamma kohta, kes olude sunnil päeva üksi koos titega veetis. Justin läks Marta ja Annaga Tartusse,  “Mary Poppinsile”.

On kummaline aeg. Alates oktoobri lõpust olen ma Justinit ja ennast painanud soojamaa-unistusega. Ma ilmselt ei kasutanud suveaega piisavalt endasse päikese laadimiseks. Jaanipäeval tuli mulle äkktööna “Minu Kreeka” toimetamine ja istusin ilusa ilmaga pikalt toas… siis pakkisin asju eelolevaks kolimiseks, sageli ilusa ilmaga, alates augusti algusest sättisin uut kodu – ja see on imeilus kodu, aga siin on üks miinus, otsest päikesevalgust tubades pole just palju…

Ja liida sellele olukorrale sünnitusjärgne hormoonide madalseis, ja nii see on, minu elu jõulu eel 2011. Mitu päeva valutas pea, julgeksin öelda, et  mind tabas migreen, aga ei tea, pole seda sõna varem kasutanud enda puhul. Võibolla on see siiski viirus, mis toob peavalu kaasa. Teised meie perest on olnud haigemad, Marta näiteks vappus kaks (või kolm?) ööd tagasi palavikus, Marial on nina tatine, Anna ja Justin köhivad. Samas käisid nad ju eile teatris ja vist läheme täna õhtul sugulastele külla.

Miks siis mitte selle pooltõbiste kambaga ja viimase hetke hindadega nädalaks lõunamaale minna?

Või on see siiski vastutustundetu…

Mulle meeldib siin istuda, hommik, värskelt korras toad, kuuselõhn, küünlalõhn, punane laudlina ja vaip kuuse ümber. On küll seda va kuulsat jõulutunnet õhus.

Samas kipub jõulutunne liiga palju seotud olema ostmisega. Osta seda ja osta teist ja siis peaks sul olema hea…

Meie peres ei tähistatud nõuka-ajal jõulusid, küllap sellepärast ma tunnengi end nagu kasti surutuna ja julgen seda endale tunnistada. Mis need jõulud on? Mu teada võtsid varakristlased üle paganate aasta-pimedama-aja-pidustuste perioodi ja sidusid selle Jeesuse sünnipäevaga. Jeesus väidetavalt sündis hoopis kevadel, nii on mulle dokfilmidest meelde jäänud, aga ei viitsi praegu kontrollida. See suur rahvaloendus oli tõenäoliselt kevadel? Ka kummaline imetäht, mis messiase sündi ennustas, olevat taevas säranud kevadel. (Vaat ei mäleta filmi nime, aga terve film üritas Jeesuse sündimise aega paika panna, ratsionaalses võtmes.)

Ma olen käinud Petlemmas ja Naatsaretis ja Jeruusalemmas ja ma usun…

Usun, et üks eriline inimene, võiks öelda, et revolutsionäär elas seal, ta muutis maailma oma elu ja õpetusega. Usun, et tal olid mingid erilised võimed, ja usun, et ta oli jumala poeg, aga mida see täpsemalt tähendab ja kas mina olen jumala tütar… vaat siit läheb segaseks. Aga usun ikka. Sest usk ei pea olema peas, usk elagu südames.

Samas ei ole minu usk ja spirituaalsed kogemused eriti seotud sellega, et 24nda detsembri õhtul (Eesti järgi) või 25nda õhtul (Ameerika järgi) tuleb süüa end hingetuks ja eelmisel päeval pakitud paberid katki rebida. Kuusest ausalt öeldes on ka kahju.

Nii et mina saan tegelikult väga hästi aru neist tuttavatest (mõnda sellist tean), kes traditsiooniliselt lahkuvad Eestist kunagi nii 22-24 dets paiku, kahenädalasele puhkusereisile, või siis vähemalt nädalasele. Kõik teised on nii hõivatud jõulupidamisega, et ei pane seda tähelegi, kuidas kolleeg käib ära kusagil, näiteks Tais või Mehhikos või kasvõi Egiptuses, kummardab seal päikest ja otsib südames oma jumalaga rahu… Ja siis on juba jaanuar. Mulle tundub, et need jõulude eest minema pagejad on paremini välja puhanud.

PS. Hiljem lisatud: ja ma muidugi tean, et nädalaks-kaheks mujale lendamine on raiskamine. Aga kui palju ikkagi? Vaat tahaks sellist filmi vaadata, mis erinevaid võimalikke jõulukäitumisi analüüsiks. Üks kuusk ja tükk siga versus iste lennukis…?

Ei ole meil lihtsate käitumisjuhistega maailma, ei ole mitte.

8 arvamust “Veel päikesest ja jõuludest” kohta

  1. Minu jaoks on jõulud perepüha. Ja muidugi jah, just seesama pimeda aja pöörde püha – et nüüdsest hakkab iga päev valgemaks minema. Seega tähistan mina jõuludega seoses hinges perekonda ja valgust.
    Nii et kui kogu perega lähete valguse kätte, siis see on täiesti jõulude vaimus tegutsemine 🙂
    Ja kas perega koos positiivsete elamuste ja eluenergia juurdeammutamine on ikka raiskamine? Ega te kogu nädala-kaks lennukis ei istuks ju…

  2. Mina jõulud tahan veeta kodumail. Käia vanemate ja vanavanemate juures. Aga 27.detsembril istuksin küll lennukisse ja sõidaksin sooja kätte. Tunnen ka päikesest nii suurt puudust et…

  3. Muidugi minge soojale maale 🙂 Eelmised jõulud veetsin pojadega Marokos, jõuluvana tõi kõigile lennupiletid ja päikeseprillid ja pakitud kohvrid jõululaupäeva hommikuks. Mõnus oli rannas lesida, maasikaid süüa ja araabia turgudel kolada. Tahtsin ka sel aastal kuskile minna, aga sügiseseks ajaks tuli liiga palju ootamatuid kaugreise, seega on seekord kodused jõulud. Ehk järgmisel aastal. JA soovitan aastavahetuse ka kindlasti sinna aega planeerida. Palju mõnusam on soojas öös palmi all aastavahetust lastega oodata, kui külmal linnaväljakul.

  4. Nojah… kui Sul põnnil just pass juba tehtud ei ole, siis te niikuinii enne järgmise nädala teist poolt minna ei saa. Kiirpassi tehakse 2 päevaga (Tallinnas ainult) ja enne teisipäeva te enam taotlust sisse anda ei saa (kui just 20 minutiga Tallinna ei jõua :).
    Nii et mõnusat kodumaist jõuluaega ja kui otsustate minna, siis lahedat päikeselist reisi (ja nohuninade paranemist).

  5. Minu FB kontol on palju neid, kes on minuga kontakti palunud, ilma et tegelikult tunneksime ja ilma et oleksime ka pärast FB-listi kuidagimoodi (virtuaal)reaalselt suhelnud. Eesti nimedega inimestele vastan enamasti jaatavalt, Türgi jms puhul tavaliselt eitavalt või siis, kui aega on, vaatan, kas on reaalseid ühiseid sõpru. Kui inimene mind hakkab kuidagi liiga painama, nt tahab palju chattida, siis vahel olen ka sõpruse lõpetanud.
    Minevikupattude pärast pole ma kellelegi kontakti ära öelnud.
    Aga… päris ausalt öeldes ma ei olnud märganudki varem, et Imre Arakas mu sõber on.
    FB on huvitav teema. Dzhinn on pudelist väljas ja tahab aina rohkem aega ja kontrolli…

    Aga postituse teemale jätkuks – LENDAMEGI varsti kusagile, juhhei. Millal, seda ei ütle veel, ei taha ära sõnuda.

  6. Kas see varsti on järgmisel nädalal juba? Hiljem pidite nagunii lendama ju… Noh et siis öelge inimestele, kes pidid külla tulema ja nii, kui ära lähete. 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.