Uue aasta lubadused
– Mitte olla meedias.
See ei sobi mulle energeetiliselt, kui ma näen kusagil putkas enda pilti, ja ma ei peagi rohkem midagi seletama. Siiski, seletan natuke. Ma olen teinud vigu ja ainus, mis praegu teha saab, on neist õppida.
Õhtulehe ajakirjanik käis detsembris peale nagu uni, ma ei saanud aru, miks tal seda lugu minuga praegu vaja oli ja ma helistasin talle konkreetse “ei’ga” tagasi ja lasin siiski millegipärast end ära rääkida. See oli kõik enne jõule, kiirustavas tohuvabohus. Samasse päeva jäi Viljandi Lions klubi heategevusõhtu ja waldorfkooli jõulupeo ettevalmistused… ja nii jäi mul minemata papat vaatama haiglasse, mul olid kaasas fotod, mida talle näidata, sest insuldist taastumisel olevad vanad fotod head… ja ma ei jõudnud sinna sel päeval. Nii palju läks mulle maksma oskamatus öelda ei, oskamatus valida tähtsamate ja vähemtähtsamate asjade vahel. (Ma siiski nägin papat viimast korda, aga see oli juba päev hiljem ja ta oli selleks ajaks koomas. Mul jäi sisuliselt rääkimata papaga, sest ma rääkisin Õhtulehe reporteriga.)
Kui on midagi mõne raamatu kohta öelda, siis teen seda siin või kirjastuse blogis, aga üldiselt ilmselt ei ole suurt blogimist ka enam.
– Suhelda inimestega üksühele. Ma olen olemas ja sina oled olemas. Kui me mahume üksteise maailma, väga tore, proovime. Ma olen tänu blogimaailmale leidnud mitmeid sõpru ja tuttavaid.
– Öelda ei ka raamatukoguesinemistele ja muudele avalikele esinemistele. Siin on erandiks vaid need, kuhu täitsa kindel lubadus on antud. Raamatukoguesinemised on kindlasti parem tunne kui anonüümse meediarahva ette astumine, mul on ju lapsest peale suur raamatukoguarmastus, aga… ma (me) lihtsalt ei jõua.
– Loobuda kohvi joomisest, asendada see rohelise teega.Kuidas see kohv küll tagasi mu ellu hiilis… väga salakaval.
– Kirjutada iga päev. Lõpetada algaval aastal “Minu Ameerika 3” ja “Kas süda on ümmargune? 2”.
– Lugeda läbi see pikk nimekiri lugemata raamatuid.
– Olla füüsiliselt aktiivne. Hakata suusatama. Jätkata joogaga.
– Olla hea ema ja hea õpetaja.
– Keeta hommikuti putru.
🙂
HEAD UUT AASTAT!
Ajakirjas Investeeri näed küll rahul ja imeliselt kaunis välja, polnud nagu enne märganud.
Õpetaja kogemusest vahel ikka loodaks kirjatükki.
Mõnusat uut aastat!
kohvi on lääne inimesele vast suurem vaenlane kui isegi islam.
Stuff White People Like (To Quit)
Õpetaja?
Tead, ma vaatasin ka üllatusega kusagil kohvikus seda õhtulehe lugu, aga mõtle selle peale – et äkki mõni õhtulehe keskmine lugeja, kes ei tea ökoelust ööd ega mütsi, hakkas tänu sinu loo lugemisele selle vastu huvi tundma?
Kusagil võib ju ikka helge pool ka olla.
Head vana ja paremat uut 🙂
Epp, kas su papa on elus või lahkunud, siit ei saa hästi aru… Ja kas hakkad õpetama midagi? igatahes hingejõudu ja elujulgust sulle! See on arusaadav, miks soovid tagasi tõmmata, isegi ilma seletamata oleks arusaadav!
Ma hakkan Viljandi waldorfkooli 1-5 klassile inglise keelt õpetama.
Papa on nüüd jah surnud.
Kõike head teilegi!
Head uut aastat!
Täiesti mõistlikud valikud!
Kuulasin hiljuti Kukul Külas saadet, kus Sina külaliseks olid, ja mulle niiiiiiiii meeldis! Ma kohe nii mõistan seda energia juttu – minule mõjuvad lisaks õhtulehele energeetiliselt äärmiselt halvasti ka kanal2 või tv3 uudised.
Ja oh kuidas ma saan aru sellest sisse- ja väljahingamisest!
Nii et vahel, palun, ikka suhtle meediaga, aga vali siis hästi head partnerid selleks! Paljud inimesed saavad sellest uut jõudu ja äratunmisrõõmu, ma usun.
Palju rõõmu ja kordaminekuid uuel alanud aastal!
Vahest lihtsalt ON vaja aeg maha võtta ning keskenduda sellele, mis tähtis. Olgu selleks kasvõi pudru keetmine!
Südamlik kaastunne papa puhul. Ka meie käisime paar nädalat tagasi sama teekonna läbi, vanaema näol.
Õnne, rõõmu ja kordaminekuid alanud aastal ka meie poolt!
Jaksu ja jõudu uueks aastaks, oma soovide ja tahtmiste läbiviimiseks!
Ilusat uut aastat teie perele 🙂 Loomulikult, on vaja vahel rahulikult olla.
önnelikku uut aastat!
loodetavasti blogimine siiski jatkub :)!
Ma ei demoniseeriks kohvi. Nii vöib öelda ka alkoholi, raha, suhkru vöi mis iganes asja kohta. (Toivo komm )
Olen olnud kohvivaba rohkem kui aasta, alguses köige vöörutusnähtudega ja hiljem ilma igasuguse soovita; aga siiski minu madala vereröhuga organismile sobib tass hommikukohvi väga hästi.
Peab teadma miks ja kuidas.
Neile, kellele kohv loomupäraselt ei maitse ega sobi, soovitan isegi viisakuskohvist loobuda, viib lihtsalt organismi asjatult tasakaalust välja. Tees sisaldub kofeiinile sarnane ergutusaine teiin – siis peaks ju must ja roheline tee samuti saatanast olema. Vanglates tehti mustast teest vägevat kaifijooki.
Nii et ikkagi – osake kasutada veini, viina, teed ja kohvi öigetes annustes ja öigel otstarbel – selleks inimesel möistus ongi. Loomadele tehakse aedikud ja reeglid 🙂
vuuduu kommentaar on väga asjakohane! Täpselt nii ongi, et igaüks peab ise tunnetama mis sobib, mis mitte. Ise ei joonud ma kohvi kaks aastat, aga selle kahe aasta lõpupoole tekkis pidevalt kohvi isu… et jooks ühe mõnusa kohvi ja ampsaks kõrvale rummikooki… see muutus lõpuks täiesti painajaks juba. Olen ise ka madala vererõhuga, nii et imestan siiani, kuidas üldse kohvita elada suutsin. Lõpuks muidugi ei suutnud ja hakkasin tasapisi uuesti jooma, täna joon juba ilma igasuguste süümepiinadeta just nii palju kui hing ihaldab 🙂
Epp, soovin sulle ja sinu imearmsale perele kõikide soovide täitumist uuel aastal! Palju armastust ja kordaminekuid!
Ma ei luba juba ammu midagi. Nagunii ei suuda täita. Või siis äärmisel juhul võtaks ühe lubaduse ja pööraks selle pärvapealt täitmisele. Aasta peale hajutatud lubadused lähevad kohe meelest, kui algab rutiin.
Kohvi joomist püüad Sa küll pidevalt maha jätta. Ma ei saagi aru, mida halba Sa selles näed. Oleks siis mingi hull liialdaja. Pole kusagil tõestatud, et möödukas kohvijoomine halb oleks.
Muude asjade kohta ei oska öelda.
Lubadustega on nii, et kui oled need avalikult välja käinud, siis nagu ei sobiks taganeda. Mina küll ei anna enam ammu-ammu mingeid uusaastalubadusi.
Kaunist uut aastat teile kõigile!
Ma ei pannud tähele, et sul uus kujundus. Eelmine kommija olin mina.
Epp, anna andeks nii endale kui ka õhtulehel ajakirjanikule!
Kui papal oli aeg minna, siis see on loomulik ja muretseda sellepärast, et tema surivoodil ei saanud piisavalt rääkida on ebasiiras, sest miks Sa seda siis ei saanud teha, kui ta veel elus oli ja kõigest aru sai? Anna andeks endale ja lase lahti, saab Su papa hing ka edasi liikuda.
Positiivne asja juures on see, et lõpuks saad oma elu hakata elama endale, mitte blogilugejatele ja fännidele. 🙂 Mõtlen seda kõige paremas mõttes!
Edukat uut aastat!
Iga asi on millekski hea, ka siis kui ta tundub halb. Kui võtta seda kui märki, et ühe aeg sai täis, aga Sinu rada on rohelisel teel edasi minna ja teiste silmi avada… Meile ei anta kunagi rohkem kui me kanda suudame.
Head uut!
Võibolla on meediaga suhtlemise juures sama asi, mis üldiselt: saabub hetk, mil hakkad valima ja oled pirtsakam kui kümme aastat tagasi. Aga loodan, et sa päris lukku ennast ikka ei pane.
Ma sain paastulaagris kohvi täitsa edukalt maha jätta, olen täiesti tee peale üle läinud. Muidu ka madalapoolse vererõhuga, aga siiani toimin küll. Nii et saab elada, pole häda midagi.
Ma lugesin seda Õhtulehe intervjuud ja ei saa aru, miks inimesed ajakirjanikku küsimises süüdistavad? Ajakirjaniku töö ongi küsida ja minu on Epu blogi lugedes tihtipeale tekkinud täpselt samasugused küsimused. Et ühe käega oleme rohelised ja teise käega kihutame lennukites ja tarbime ja avaldame ebakvaliteetseid ja toimetamata raamatuid. Mul ei ole mitte midagi selle vastu kui inimene elab nii, et tal mõnus on ja vahendid lubavad, aga samal ajal rohelise inimese kuvandile rõhudes on nii üdini võlts. See on samasugune võlts nagu Jaan Tätte näideldud siirus.
Head uut aastat! Aga kuidas sa saad minna kooli tööle ilma pedagoogilise ettevalmistuseta, ei ole lubatud ju!? Kas kohe kursustele?
Hei,
ma teeks vihje õpetajakoolituse kohta: Tartus Õpetajate Seminaris saab 3-4 kuuga kaugõppes paberi kätte. Peab kohal käima loengutes, eksameid praktiliselt pole, mõned ülesanded ja essee. Kokku käid Tartus ca 10 korda. Soovitan! Varem oli see kursus vist 6000 kr, osade kaupa võib maksta, on sügisel ja siis jaanuarist alates.
Jah, 3-4 kuuga… mina käisin 5 a. ülikoolis (teised õpsid muidugi ka).
Jah, Õpetaja, see programm/täiendkursus on mõeldud neile, kes on juba 4-6 aastat ülikoolis käinud. Eeldan, et nii Epp kui teised, kes seda loevad ja sellest infost kasu saada võivad, on juba kõrgharidusega.
Ma loomulikult pidasingi silmas pedagoogilist kõrgharidust. Loomulikult on Epp kõrgharidusega, aga mitte pedagoogilise.
Tere ja head uut aastat k6igile.
http://eppppp.tahvel.info/2006/06/13/kodustatud-narkootikum-kohv/ olen siin kirjutanud kohvist, kommentaariumis on vaidlus. Minul isiklikult ajab kohvijoomine sydame puperdama, eks ma otsin siis seda tasakaalu. praegu igatahes olen tee peal.
Ma ei syydista muidugi 6htulehe ajakirjanikku Rainerit, ta on sympaatne ja terane inimene.
Yhtegi toimetamata raamatut pole meil ka ilmunud, me ikka toimetame ja t2itsa palju.
Pedagoogilist haridust mul ei ole, omal ajal magistrantuuris tegin kyll pedagoogilise praktika. V6ibolla 6pin 6petamist ka ametlikult edasi, aga v6ibolla j22b see lihtsalt yheks eluetapiks, kus 6petan, sest mind on sinna hetkel vaja. Ma muidugi valmistun, otsin m2nge, loen.
Epp (v66ras arvutis ja ilma t2pit2htedeta)
Eestis pead sa kogu aeg kuskil figureerima ja esinema kui tahad olemas olla. Igaüks on staar. Mine kuskile külavahele ja vaata inimesi. Igamees taidleb nagu oleks ta maailma keskpunkt.
Kuidas sa saaksi sellises atmosfääris rahuliku eraisikuna vaikselt oma pere keskel putru keeta? Iga lepaleht peab kohe-kohe intervjuu saama, ei anta sulle pelleriski rahu.
Valikut ei ole.