Aastast 2017… aastasse 2018

Oh, oli aga aasta! Kiire. Uus aasta tuleb rahulikum.

AVALDATUD… sai minu sulest 2017. aastal päris palju.

Kõigepealt kolm lasteraamatut: eesti keeles ilmus perelugude sarja uus osa  “Lennukiga lõunamaale” ja lühikeste muinasjuttude kogumik “Võlusõnad”. Aga valmis sai ka inglisekeelne versioon minu “Kurru-Nurru vurrudest”, “Furry Purry”.

Täiskasvanutele sain ma sel aastal kaante vahele oma lastekasvatusteemalise “Lastekirju” kogumiku. Ja “Inspireerivate armastuslugude” kogumiku ka.

Last but not least, avaldasin koos kaasautor Kristiga ja kujundaja Andega imeilusa teose, mis oli nii lastele kui täiskasvanutele, nimelt “Kalliskiviraamatu”!

Ahjaa, ja kunagi sügise hakul hakkasin kirjutama “Naistelehe” sabas kolumnisarja “Minu kalliskivid”.

TOIMETATUD… Justini kogumik “Peegelmees”, Kaja Sepa tõestisündinud loomalood “Kassiiseloom”, Lembe Mõttuse seiklused maakera kuklapoole taga, “Minu Okeaania” ja Brigitta Davidjantsise lood tema juurtest ja kogemustest, “Minu Armeenia”. Poolenisti minu toimetatud oli ka “Minu Indoneesia”.

Ja Justini Postimees Arteris ilmuvad kolumnid on samuti minu tõlgitud-toimetatud.

KORRALDATUD. Ilmselt suurim saavutus oli Indiast kivipoe e-pood, vaadake www.indiast.ee, seda olen (oleme) ehitanud, päev päevalt ja samm sammult ehitamine ja juba täitsa ilus ja huvitav on see tulemus kokku. Kiviklubi videod ja muud nurgakesed.

Indiast kivipood ise on ka nüüd enamvähem valmis saanud, vähemasti minu poolt.

ELUKOHT…. on sel aastal olnud stabiilselt Tartu, kui paar reisi välja arvata. Just 1. jaanuaril 2017 lendasingi Milanost tagasi (seal olin tervenemas puugihaigusest, mis 2016-le tugeva pitseri vajutas).

ÕPPIMINE. Sel aastal huvitusin teosoofiast (peamiselt läbi Alice Bailey kirjutiste läbi). Ja muidugi geoloogiast olen väga palju rohkem teada saanud, tänu kiviklubi juhtimisele ja “Kalliskiviraamatu” kirjutamisele.

KEHA. Aasta on möödunud puugipõntsust paranemise tähe all ja see on olnud väga huvitav paranemine ka vaimses mõttes. Ette on tulnud ka raskeid hetki, aga samas on see olnud kindlasti areng.

KULTUUR. Palju sai teatris käidud. Mõnest elamusest sai ka siin blogis teatri-sektsioonis kirjutatud, aga palju jäi ka muljetamata, sest aeg kannustas. Selle aasta märksõnad olid kahjuks veel kord kiirus ja killustatus…

ERAELU. Muutus aina saladuslikumaks :). Mu ellu tuli uusi mehi ja naisi, keda kõiki võiks ühe sõnaga tähistada: õpetajad. Aitäh teile te õppetundide eest.

REISID.  Võrreldes mõne muu aastaga oli reise vähe… või ütleme, mõõdukalt. Märtsis oli nädal Bolognas lasteraamatute messil. Mais-juunis kaks nädalat New Yorgis. Juulis kümme päeva Volgal seilamas. Ja oktoobris Ida-Virumaa reisike, ja suvel natuke Eestimaal matkamist.

KEELED. Aasta alguses Itaaliast tulnuna jätkasin itaalia keelt õppima, aga jätsin selle kiirelt unarusse. Vene keelt õppisin edasi ja praktiseerisin ka. Tõlkisin oma asju inglise keelde natuke, arendasin seda oskust (ja sain aru, kui keeruline on mitte-emakeelde tõlkimine… respekt.)

…2018…

UUED RAAMATUD. Arvatavasti tuleb mul uuel aastal Eestis välja kolm kuni viis lasteraamatut. See on mulle piisav, täiskasvanutele võin täitsa meeleldi mõnda aega ka sahtlisse kirjutada.

UUED HORISONDID. Uuel aastal kirjutan, nagu öeldud, eelkõige sahtlisse, ja võtan aja maha nii palju, kui saab.

SOOV UUEKS AASTAKS. Soovin Indiast kivipoe edasi anda hoolikatesse kätesse. Ja soovin ise oma hoolikate kätega… kirjutada.

Soovin, et mu elus oleksid lapsed ja armastus.

Soovin armastust ka kõigile, kes siia blogisse satuvad!